Kohtu ette tuli Ann Neunberg ja kaebas: Minewal laupäewal tuli kaltsuajaja meie küla wahele ja küsis meie laste käest: Mis pere see on? Nemad wastasid: Aadu pere. Kaltsuajaja wastas: Üks mees käskis teile sõnumit tuua, et teie heinaküün olla ärapõlend. Seepeale wõtsin ma kätte ja läksin waatama. Sain siis Jüri Tõnu poeg Leingupiga kokku ja küsisin ta käest: Kas sina panid meie küüni põlema? See wastas: Ei mina põle pannud. Mäe pois (Gustas Jaagupi poeg Semidor) tegi senna küüni ligidale tuld üles ja kutsus meid ka senna. Mina soojendasin ennast natuke tule ääres ja läksin siis weiste wastu. Pärast pidin ma jälle tagasi minema, aga Mäe pois ja Johannes Mihkli poeg Passelmann tulid tee peal mu wastu ja Mäe pois ütles: Tuli läks küüni.

Siis sai Johannes Passelmann ette kutsutud ja küsitud kudas see sündis. See ütles: Mäe pois tegi esiti lõkket üles ja käskis siis mind ka töise pöösa wiia. Siis wõttis Mäe pois ühe roikatükki ja töstis seda üles siis lendasid sädemed kattuse sisse.

See küün oli 2 (kaks) sülda pikk ja ligi 2 (kaks) sülda lai. Heinu oli sees 400 (nelisada) lesikat, wäärt 40 (nelikümmend) rubla.

Kohus mõistis: Jaagup Semidor (Gustase isa) peab töise niisamasuguse küüni Ann Neunbergile tegema. Katuse teewad pooleks. Heina kahju saab pooleks, see on, Jaagup Semidor maksab Ann Neunbergile kas 200 (kakssada) lesikast heinu MK 20 (kakskümmend) rubla raha.

Jaagup Semidor ja Ann Neunberg leppisid sellega ja kohus on täidetud.