Mihkel Rebase kaebduses wastu Jaan Johanson, warguse pärast, protokoll Nr 137, ütel tunnistaja Peeter Johanson ja tema naine Leena,

et nema mitte seda ei tea, et Jaan Johanson kirstu läbi otsida käsknud ja Rebane seda mitte teinud ei ole.

Leena Johanson ütles, et tema seda sõna mitte  kuuldnud ei olla, et Jaan Johansoni naine ütelnud oleks, et neide kraami sees üks

woeras kasuk on.

Tunnistaja Mari Ess, Pilkusest, ütles, et Mihkel Rebane on tahtnud Jaan Johansoni naise sõsara kirstu mis Jaan Johanson Mihkel Rebase poolt

ärawija tahtnud, läbi otsida, et tema naise ärawarastatu kasuk sääl sees olla. Jaan Johanson ei olla mitte lasknud, waid Mihkel Rebast lüwwa

ähwardanud ja kui Mihkel Rebane hobuse suu äärest kinni hoida tahtnud, olla Johanson teda surnuks lüwwa lubanud, kui Rebane seda teeks.

Siis läinud Mihkel Rebane kohtumeest otsima, aga selle aja sees Johanson kirstuga äraläinud ja koormast kinni köita wõtnud.

Tunnistaja Mari Järw, Pilkusest, ütles nii sama, kui tunnistaja Mari Ess.

Otsus: Et see warguse asi üle 5 Rubla wäärt on, saab see kaebduse asi Keiserliku IV Tartu Kihelkonna kohtu mõistmise alla antud.