1842 aastal Junij 10mal päewal

Olliwad Rannamõisa wallitseja ja kohtomehhed,

Pea kohtomehhe abbi Maddis Õunap,

Abbi kohtomees Jaan Reinold

Abbi kohtomees Jakob Wesme,

Kutsusiwad selle Rannawalla innimese Märt Joosti kaebdust kes 32 aastad wanna Lutterusse usku ja laual ollud Webruari kuul Kaddawerres, Ta nenda kaebab et temma naene Kaddri, minnewa lauba kahhe näddala eest, on walla küttist mis Krahwi härra polest ja koggokonna heaks ja koggokonna, tahtmisse peäle seätud tahhutamas ollud; Temma naine on ennast wasto olnud kolmat kuud, ja lähnud küttist laotama, ilma temma teädmata. Pea kohtomees Juhhan Willemsohn, kes selle töe ülle waatas käsknud temma naisele essite korjab mättad ja pärrast oksad ja tukkit. Kui siis pea kohtomees Willemsohn weel teine kord käsknud, essite tukkit ja ja siis oksad ärra kassida, ja nenda kui temma naine sedda ei olle teinud, siis lönud tedda. Agga ta mitte ei olle arro sanud kellega ta lönud. Pärrast sedda üttelnud temma naine Kaddri kohto mehhe Willemsohnile, mis eest sa mind lööd. Kas sa tead kas mul on middagi sömist olnud woi ei olle, ja pärrast sedda üttelnud kohtomehhele sinno hambad risti suus ja minnoga tüllitsed, ja purreled, ja mis mo närrid. Selle peäle jälle tedda kohtomees lönud. Küttisselt ärra minnes; on temma naene Kaddri ennast tunnud haige ollevad Jakui temma Märt Joost issi koddo tulnud, se olnud õhto pimmedas, siis leidnud naese sängis haige hoigamas; Pääw päwalt pärrast sedda, jänud temma naine ikka kõwwemast haigest. Tema kül länhud, Koddawerre Õppetaja jure ja tonud seält rohto, kedda nimmetakse Kammeli teest ollema. Kedda kästud kuma we sisse panna sedda wet külmast ärra jahhutada, ja siis joota naist selle wega kui temma jua tahhab. Agga selle rohho peäle ei olle mitte sanud naine parremast ja siis 15mal päwal pärrast sedda lömist on se märk temma naise jurest ärra tullud; ütleb et nüid on peäle selle ja parrem.

Pea kohtomees Juhhan Willemsohn kes 48 aastad ennast ütleb wanna ollema, ka Lutterusse usko ja sel sammal ajal on laual käinud, kui Märt Joosti naine Kaddri tunnistab, et kui walla küttist minnewa lauba kahhe näddala eest sai temma ülle waatmisse ol lahhutud, siis tema käskinud, ühhe naiste rahwale, kellel olnud rät kõrwo ümber siddudud, mis katnud selle naeste rahwa pea, nenda et ei olle mitte nähnud, tema tannu. Selle naiste rahwale käskinud temma essite, õksad ja tukkit ärra wõtta, ja siis mätad lahhutada. Selle pärrast kui jäwad tukkid ja as oksad ränga mättaste alla, siis wägga waewaline ollewa sedda künda. kui se naeste rahwas sedda temma käsku ei olle kuulnud, kui temmale ja teine kõrd sai nimmetud, sis lönud sedda naisterahwast weikse pajo kadso kessega kaks korda. Ja kui siis se naisterahwas weel hakkanud weel ennam suud prukima, ja lubbaud tedda kirriko tee peäl ja lauba õhto ärra wanduda, siis kohtomees lönud tedda selle samma pajo witsaga 6 körd. Agga temma ei olle mitte teädnud, kui tedda essomest korda lönud, kas ta on tüdruk ehk naine. Peäle sedda on se naiste rahwas, kül Juhhan Willemsohnile üttelnud et tema naine; agga mitte ei olle nimmetanud, et ta ennast wasto. Peäle selle on kohtomees küssinud, kelle naine sinna olled, siis on teised üttelnud Märt Joosti naine.

Tunnistuse mehhed ütlewad wälja. Ado Kuk, kes peäle 30 uastad wanna Luetterusse usku, ka Webruari kuul laual käinud, tunnistab; et pea kohtomees Juhhan Willemsohn on käskinud Märt Joosti naisele essite tukkit ja õksad ärra korjata, ja siis mättad lautada, ja kui naene sedda käsku ei olle kuulnud, siis lönud temma tedda kaks kõrda ühhe wikse witsaga agga ei tea mis puust temma olli. Pärrast sedda kui naene hakkanud kohtomeest haugutama, et temma kes naeste rahwas närrid ja puureled hambad risti suus, siis temma lähnud ärra, ja ei olle ennam kuulnud, mis nemmad ühhe teisele rääkinud, ja kas kohto mees sedda naist weel tõine kõrd sai trahwinud, ei olle temma näinud. Ka temma teunnistab et rät õlnud kõrwade ümber, ja tannu ei olle nähha ollud.

Kaddri Nömm, kes 25 aastad wanna ka Lutterusse usku ning Aprilli kuul ollud laual. Tunnistab et temma on on teises kohhas selle küttisse ma peäl tööd teinud ja kohto mehhe liggidalle mette enne sanud, kui temma hakkanud Märt Joosti naist Kaddrid trahwima. Selle pärrast et temma kaugel ollud, ei wõi temma mitte teäda mis pärrast kohtomees Juhhan Willemsohn Kaddrid trahwinud, agga sedda ütleb ülles, et kohtomees on nenda häesti temmale kui kõigile töe teggiatele käsku annud; essite tukkit ja õksad ärra korjata, ja siis mätid lahhutada. Ka sedda on temma kuulnud et pärrast sedda kui Juhhan Willemsohn sai essimest kõrda Märt Joosti naist Kaddrid kaks korda lönud, on se wimane kohtomehhe wasto neid sõnno pruukinud mis enne tedda Kaddri mees Märt Joost ja Ado Kuk ülles annuwad, ja ka sedda ütleb kuulnud et pärrast essimest lömist on Kaddri ka lubbanud, kohto meest ärra wanduda. Ka temma nähnud, et nenda kudda temmal endal nenda ollud ka Kaddri Joostil sel tulisel ja tolmulisel päwal rät ümber kõrwade. Wits ollud üks weike pajo wits, ja ütleb ollema lönud pahhema pihha peäle.

Teised töe teggijad ollud luggematta lapsed ja nenda tunnistab Josep Juhhansohn, Märdi poeg, kes 11 aastad wanna, et temma sedda samma kuulnud mis teised tunnismehhed üllewal said jo ülles antud. Peäle selle tewad kohtomehhed, et Märt Joosti naine ja kohtomees Juhhan Willemsohn nende wahhel enne mingi suggust rido egga pahhandust polle ollud.

Mõistetud.

Sest asjast nüüd kohhe anda teadust Keiserlikko kihhelkonna kohtule.