Lohho walla tallitaja Hans Arno kaebas, et Jürriperre Prits Ando on lassnud omma sead temma põllo pealt külwatud seemne mis alles sissekündmata olnud, ärra söötnud, nenda: On aia mulgu, mis Hans Arno lassnud omma sullase ülles panna, mahha wõtnud, ja ommad sead sisse aianud, selle kiusu pärrast, et se põld on temma arwanud ommale mamõetust kessa põlluks antama. Ning selle tülli jures on Prits Ando naine, tallitajale Hans Arnole ütlenud tedda siggade karjaseks ollewad, ja jälle Pritso emma on ka temmale äbbematta sannad ütlenud, ning lubbanud pealegid hammetist lahhati lasta.

Koggukonna kohhus sundis neid ärra leppima, ja nad leppisid nenda ärra, et Hans Arno tahtis se seemne, pool pütti ernid ja pool pütti kaero, mis ta sinna teist korda peale on külwanud, makstud sada, ja Prits Ando lubbas ka sedda ära maksta süggisi.

Agga et temma naine ja emma mitte se kord kohto ette ei olnud tulnud, tullewad nemmad tullewal kohtopäwal omma asja selletama.