II. sai sesamma pääw selletud:

Kaebdus: Anno Saarpuu tulli kohtu ette ja kaebas, et Mihkel Janig ei andma temma tütre, Mihkle endise naese rahhaga ostetud üks suur willane rättik 4 Rbl. eest arwatud, ja üks wok ka naese rahhaga ostetud, mitte kätte, et temma wõiks need asjad se nimetud Mihkli omma lapse heaks prukida, mis kihhelkonna kohtust temma kätte on kaswatada mõistetud. Ka olla weel Mihkle naene Mina, üks linnase ride tük, arwata 10 künart, endise naese kedratud lõngadest kuddunud, ja omma koet arwata kümme künart kuddunud, ning nüüd sedda ärra wõtnud, kuddumisse palgaks. Et siis kohhus need asjad selle lapse heaks mõistaks, mis temma kätte on kaswatada antud.

Kaebdusse kandja: Mihkel Janig ütles, et se rättik ja wok ei olla mitte naese rahhaga ostetud, waid ta omma rahhaga ostnud naesel, ja lubbas need ka Anno Saarpuul kätte anda, kui ta tahhab.

Anno Saarpu ütles, et temma tüttar, Mihkle endine naene, olla temmale enne surma weel öölnud, et se rättik ja wok olla temma "andide" rahhaga ostetud sanud.

Kohto mõistmine. Kohto otsusse järrel sai mõistetud, et Mihkel Janig peab Anno Saarpuule omma endise naese suur rättik ja wok, ja 10 künart linnast riet taggasi maksma, et need selle lapse heaks sawad, mis temma kätte kaswatada on antud.

Anno Saarpu jäi ka sellega rahhul.