Rahvusarhiivi tudengipreemia
Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia (varem Ajalooarhiivi preemia) konkursi eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Alates 2014. aastast toimub konkurss kahes voorus: silmapaistvamate tööde autoritel palutakse ettekandepäeval esitleda oma uurimust ning alles seejärel langetab žürii oma lõpliku otsuse.
Preemiale saavad kandideerida Eestis tegutsevate kõrgkoolide mis tahes eriala bakalaureuse-, magistriõppe või rakenduskõrghariduse üliõpilased.
Teisipäeval, 1. oktoobril kell 14 toimus Rahvusarhiivi tudengipreemia ettekandepäev, kus selgusid parimad arhiiviallikatele tuginevad üliõpilastööd.
Rahvusarhiivi tudengipreemiale kandideeris sel aastal 16 uurimust, sh üheksa bakalaureusetööd ja seitse magistritööd. Tööde autorite seas olid esindatud Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppurid.
Bakalaureusetöö preemiale kandideerisid:
- Carmen Helene Raudmets. Prantsuse keel Aleksander I aegse Eesti- ja Liivimaa ametlikus kirjavahetuses (Tartu Ülikool)
- Liis Toomas. Vene vägede küsimus: Eesti ohutunnetus ja diplomaatia CSCE/OSCE-s 1992–1995 (Tartu Ülikool)
- Kethe Paulus. Reklaam Tallinna vanalinnas 1918–1940. Linnaruumiline analüüs ja võrdlus tänapäevaga (Eesti Kunstiakadeemia)
Magistritöö preemiale kandideerisid:
- Grete Tiigiste. Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus (Tartu Ülikool)
- Kadri Allikmäe. Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid (Viljandi Kultuuriakadeemia)
Bakalaureusetöö preemia pälvis Liis Toomas. Uurimus „Vene vägede küsimus: Eesti ohutunnetus ja diplomaatia CSCE/OSCE-s 1992–1995” on komisjoni sõnul ladusalt kirjutatud ning hästi vormistatud. Töö autor valdab teemat ning orienteerub keerulises terminoloogias. Liis Toomase uurimus toob käibesse värskelt avalikustatud allikad ning rikastab seni vähe käsitletud teemat. Töö on valminud Kaarel Piirimäe juhendamisel ning kaitstud Tartu Ülikoolis.
Rahvusarhiivi preemia magistritööle pälvis Kadri Allikmäe „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid”. Komisjon hindas põhjalikku teemakäsitlust: läbi piltide, graafikute ning analüüsi püütakse keerulist ainest selgitada ka võhiklikumale lugejale. Kiitust väärib ühe erakordse pillimehe, Torupilli Jussi pärandi elavdamine. Uurimusel on nii tänastele kui ka tulevastele pärimusmuusika viljelejatele suur praktiline väärtus. Töö valmis juhendajate Krista Sildoja ja Cätlin Mägi toel ja see kaitsti Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.
Palju õnne!
***
Parimaks tunnistatud üliõpilastööd alates 2014. aastast:
2024 Vene vägede küsimus: Eesti ohutunnetus ja diplomaatia CSCE/OSCE-s 1992–1995, Liis Toomas
2024 Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid, Kadri Allikmäe
2023 CSCE/OSCE konflikti ennetamise strateegia ja missioon Eestis 1993–1996: topeltstandardid, westsplaining ja orientalism?, Helena Eglit
2023 Maaharijate ühisused Saaremaal 1919–1925, Rainer Mälk
2022 Helifilmi mõju eesti levimuusikale Paul Metsa näitel, Allan Jürgens
2022 Abielulahutuste põhjused Viljandi-Pärnu Rahukogu lahutustoimikutes 1923–1940, Marilyn Mägi
2021 Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920–1940, Ott Koor
2020 „Nii kole maja!“ Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamisproblemaatika, Triin Reidla
2019 Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, Lembi Anepaio
2018 Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920, Toivo Kikkas
2017 Liivimaa aadli ja Rootsi keskvõimu suhted aastatel 1634–1643: Liivimaa rüütelkonna taasloomine, Ilmar Tammisto
2016 Talupojaühiskonna distsiplineerimine Eestimaal 1710–1832: ideelised, õiguslikud ja kultuurilised aspektid, Peeter Tammisto
2015 Kuidas Narva Eestiga jäi?, Ivan Lavrentjev
2014 Intervjuu võitjaga, Timo Sild