Liigu põhisisu juurde

Väliseesti kultuuripärandi säilitamise toetamine

Väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projektide toetuste taotlusvoor

Üleilmse eestluse tegevuskava (2022-2025) raames viib Rahvusarhiiv läbi konkurssi, mille eesmärk on soodustada väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumist, säilimist, avatust kasutajatele ja uurimist. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm.

Konkursile võib esitada toetustaotlusi projektidele, mille eesmärk on väliseesti kultuuripärandi säilitamine, kogumine ja/või kättesaadavaks tegemine ning mille tulemit saab avalikkus mitteärilistel eesmärkidel vabalt kasutada (mh laienevad sellisele tulemile mäluasutusse üleandmisel autoriõiguse vabakasutuse sätted).

Toetust võivad taotleda nii juriidilised (sh era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud) kui ka füüsilised isikud (eraisikud) üle maailma.

Konkurssi rahastab riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeerium. 2024. aastal on toetusteks eraldatud 118 000 eurot. Toetuse kasutamise periood on 01.01.2024-31.12.2024.

Toetustaotlust saab esitada projektidele, mis on suunatud järgmistele tegevustele:

  • väliseesti kultuuripärandi kogumine Eesti ja asukohamaade mäluasutustes ning erakätes: teabe kogumine ja koondamine väliseesti kogukondades; kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd; küsitluskavade jms koostamine; arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Eestisse, eelistatult Eesti avalikesse mäluasutustesse. NB! Lennu- ja majutuskulude puhul tuleb taotlusele lisada hinnapakkumised;
  • väliseesti kultuuripärandi korrastamine: kogude süstematiseerimine, kirjeldamine, kataloogimine;
  • väliseesti kultuuripärandi säilitamine: säilitustingimuste tagamine, konserveerimine, kogude digiteerimine, tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine;
  • väliseesti kultuuripärandi kättesaadavaks tegemine: andmestu loomine ja täiendamine ning kättesaadavaks tegemine (infoportaalides, andmebaasides, kataloogides, nende trükis või veebis avaldamine), väliseesti ajakirjade ja trükiste digiteerimine ning veebis avaldamine;
  • väliseesti ajaloo ja kultuuripärandi uurimine ja vastavate teoste avaldamine (juhul kui need on seotud arhiiviainese või kultuuripärandi kogumise, korrastamise või kättesaadavaks tegemisega). NB! Taotlusega koos palume esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta;
  • varem valminud eesti diasporaateemaliste käsikirjade publitseerimine. NB! Taotlusega koos palume esitada info kavandatava publikatsiooni allikmaterjalide kohta;
  • väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandiga seotud näituste, konverentside, seminaride jm ürituste korraldamine;
  • kultuuripärandi koostöövõrgustike loomine ja arendamine: mälu- ja teadusasutuste koostöö; kodu- ja väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespondentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse; arhiivinduslike konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade korraldamine;
  • kogukondade nõustamine praktilise arhiivitöö alal, nende informeerimine kultuuriväärtuste säilitamise vajalikkusest ja võimalustest;
  • arhiivinduse, raamatukogunduse ja museoloogiliste infomaterjalide jm ettevalmistamine, trükkimine või veebis avaldamine ning levitamine väliseesti kogukondades;
  • väliseesti uuringute toetamine (sh ülikoolide õppekavade raames).
  • väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja pärandi kasutamise võimaldamisega tegelevate väliseesti arhiivikeskuste ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühenduste ja koostöövõrgustike tegevuse järjepidevuse tagamine ning arendamine.

Konkursil osalemise ja toetuse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud konkursi juhendis:

Taotlusvorm:

Konkursile esitatud taotlusi hindas komisjon: Mart Orav – komisjoni esimees, ajakirja Akadeemia toimetaja; Kätlin Kõverik – komisjoni aseesimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert; Sirje Karis – Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees; Lea Kõiv – Tallinna Linnaarhiivi arendusjuht; Ilme Mäesalu – Muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna ajaloomälestiste nõunik; Raimo Raag – Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor; Priit Raudkivi – Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur; Priit Rohtmets – Tartu Ülikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor; Jüri Viikberg – Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf; Kadri Linnas – Välisministeeriumi nõunik.

Toetustaotluste esitamise tähtaeg oli 18. märts 2024 kl 23.59 (Eesti aja järgi). 

Kõiki konkursil osalenuid on tulemustest teavitatud.

Information in English

Hilisemaks aruandluseks vajalikud vormid on järgmised:

Rahvuskaaslaste programmist (kuni 2020) ning üleilmse eestluse tegevuskava raames eraldatud toetused:

Lisainfo: Kristi.Ots@ra.ee, tel 7387 511.