Lõppenud projektid

Kultuuripärandi digiteerimine

Kultuuripärandi digiteerimise projekt viidi läbi Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ raames. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, millest enne projekti oli digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja mõnel juhul ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava raames tehti digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku umbes 33% Eesti kultuuripärandist.

Tegevuskava keskendus pärandile aastatest 1900 kuni 1940, digiteeriti dokumente, trükiseid, fotosid, filme ja esemeid, tehes võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt.

Rahvusarhiiv koordineeris järgmisi digiprojekte:

• dokumendipärandi digiteerimisprojekt
• fotopärandi digiteerimisprojekt
• filmipärandi digiteerimisprojekt

Projekti kogumaksumus on 9,02 miljonit eurot, millest 8,19 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.

CO:OP

Euroopa Komisjoni kaasfinantseeritava programmi Loov Euroopa Kultuur 2014–2020 projekt Community as Opportunity – Creative archives’ and users’ network, (CO:OP) ehk Kogukond kui mänguruum lõi arhiivide ja kasutajate loova võrgustiku. Rahvusarhiiv osales projektis 1. detsembrist 2014 kuni 30. novembrini 2018, projektijuhiks Rahvusarhiivis oli Birgit Kibal.

Projekti käigus koordineeris Rahvusarhiivi vabatahtlike topoteekide loomist. Topoteek on ühisloome platvorm, mis annab ligipääsu kogukondade  (küla, valla, seltsi jm) digiteeritud ajalooallikatele, sidudes fotosid, dokumente ning heli- ja videosalvestusi kaardil tänapäevase asukohaga. Pea 800 fotot sisaldav Eesti esimene topoteek avati Uhtnas 2016. aasta novembris. 2017. aastal valmisid sisutihedad Adavere, Are, Laeva, Oru ja Toila topoteegid. 2018. aasta lõpus hõlmasid 6 topoteeki ca 12 000 dokumenti, millest enam kui 10 600 on fotod. Rohkem infot topoteekide kohta leiab meie ajaveebist.

Lisaks arendati loovat arhiivipedagoogilist õppetööd (vt lähemalt Seiklused arhiivis). Projekti raames valmis Eesti kooliõpilaste ja Tartu Ülikooli tudengite käe all arhiivis 32 lühifilmi. Nii Eesti kui ka teiste riikide partnerite loodud õppefilmid on leitavad temaatiliselt YouTube’i kanalilt.

Projekt oli suunatud ka koostöö tugevdamisele arhivaaride ja arhiivide vahel, selle üheks näiteks käivitus edukalt Euroopa arhiiviblogi, kuhu lisandus arvukalt lugusid Eesti arhiivitöötajate sulest. Projekti raames arendati veel järgnevaid andmebaase ja rakendusi: loodi kinnistute registri Liivimaa mõisate kirjeldused, testiti ühisloome Tartu 1867 veebirakendust ning valmistati ette vallakohtute ühisloome veebirakendust.

APIS ja APEX

2011. aastal osales rahvusarhiiv koostöös Eesti Äriarhiiviga Eesti-Rootsi-Islandi arhiivide ühisprojektis APIS (Access to Public Information), mis keskendus dokumentide juurdepääsu küsimustele arhiivides. Projekti rahastas Rootsi innovatsiooniasutus VINNOVA kodanikukesksete e-valitsemise teenuste programmist. Tegevuse raames valmistati ette jätkuprojekti taotlus põhjalikuma projekti jaoks, mis toimus aastatel 2012–2014 nime all YEAH (You! Enhance Access to History). YEAH keskendus klientide kaasamise põhimõtete rakendamisele arhiivinduses.

Aastail 2011–2015 teostati töid Euroopa rahvusarhiivide ühise arhiiviportaali projekti APEX (Archives Portal Europe network of eXcellence) raames. Eesti rahvusarhiivi kanda olid teiste tegevuste kõrval peamiselt tööpaketi “Kasutatavus ja veeb 2.0” juhtimine. Euroopa arhiiviportaalist on leitavad arhiivi infosüsteemi AIS andmed, nagu ka kümnete teiste arhiivide andmed miljonite pealkirjade ja eestikeelse kasutajaliidesega.

Cross Border E-archive

2012–2014 osales Rahvusarhiiv partnerina Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projektis Cross Border E-archive. Projekti rahastati Euroopa naaberlus- ja partnerlusinstrumendi vahenditest. Rahvusarhiivi ülesanne oli välja selgitada oluline aines enda ja partnerite kogudest, ainese digiteerimine, kirjeldamine ning kirjelduste ja digikujutiste edastamine platvormiarendajatele. Rahvusarhiiv digiteeris ca 3200 Tartu ülikooli tudengi toimikut 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Läti Ajalooarhiiv digiteeris Riia Polütehnilise Instituudi tudengite toimikud ning Peterburi Riiklik Ajaloo Keskarhiiv Peterburi ülikoolis ja konservatooriumis õppinud eestlaste ja lätlaste isikutoimikud. Lisaks digiteeriti Peterburis ja Peterburi kubermangus tegutsenud eestlaste ja lätlaste luteri ja õigeusu koguduste kirikuraamatuid. Kokku tehti portaalis kättesaadavaks 500 000 kujutist. Projektis osalesid teiste partneritena Peterburi info- ja analüüsikeskus, Peterburi arhiivikomitee, Läti rahvusarhiiv ja Läti vabaühendus Ideede Foorum, juhtpartner on Läti Kultuuri Infosüsteemide Amet. Kuigi projekti veebileht on suletud, pääseb Eesti-ainelistele allikatele ligi Saaga portaali Estica alalõigust, Peterburi arhiivides digitud kogud on aga kasutatavad üksnes Rahvusarhiivi Tartu ja Tallinna uurimissaalides: https://www.eha.ee/peterburi_estica/explorer.php

SHIPWHER

2010–2013 osales Rahvusarhiiv koostöös Eesti Muinsuskaitseameti (juhtpartner), Eesti Meremuuseumi ja Rootsi Meremuuseumiga rahvusvahelises projektis SHIPWHER, mida rahastas Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm. Rahvusarhiivi ülesanne oli välja selgitada laevahukke kajastavav arhiiviaines Eesti arhiivides ja mitmetes välisarhiivides ning kirjeldada hukulood veebipõhises andmebaasis. Samuti digiteeriti enam kui 100 000 kujutist merenduse ja laevahukkude teemalisi allikaid Eesti arhiividest. Need on muudetud kättesaadavaks Saaga digitaalkogus ja on seotud arhiiviviite kaudu vrakiregistriga. Projekti partnerite koostöö viljadena valmisid projekti tulemusi tutvustav köide sarjas “Muinasajateadus” (Shipwreck Heritage) ja loodi andmebaas – vrakiregister – Kultuurimälestiste Riikliku Registri juurde. Viimasesse on koondatud arhiivi- ja välitöödel saadud teave laevahukkude kohta Eesti vetes, samuti uppunud lennukivrakkide ning sisevetest leitud väiksemate veesõidukite kohta. Andmeid on täiendatud ka kõikvõimalike trükitud ja veebipõhiste materjalide abil. Vrakiregister on eesti ja inglise keeles. Rahvusarhiivi poolt juhtis projekti ajaloodoktor Kersti Lust.