Kaardid Rahvusarhiivi kogudes
- Märksõnad: ajalooallikas / geograafia / kaart / kaartide infosüsteem / plaan
- Vanuseaste: põhikooli II aste / põhikooli III aste
- Kestus: 15 minutit
Erinevad kaardid ja plaanid on väga olulised ajalooallikad – neil leiavad kajastust ajaloolised sündmused ja ühiskondlikud murrangud. Rahvusarhiivi kogudes on üle 150 000 kaardi, millest umbes kolmandik on digitaalselt kättesaadav kaartide infosüsteemis.
Kaarte ja plaane saab otsida asukoha, pealkirja, leidandmete aga ka teema järgi “Täpsem otsing” alt. Tutvu Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis leiduvate eri liiki kaartide ja plaanidega. Teemakaardid leiad täpsema otsingu alajaotusest “Kartograafilised, füüsilised ja matemaatilised andmed” rippmenüüst “Teemad”.
Pane oma teadmised proovile järgnevas mängus.
Vasta all olevatele küsimustele.
Saada vastus õpetajale
Taust
„Kartograafia alused“ defineerib mõistet kaart järgnevalt: mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus. Esimeste teadaolevate kaartide ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Kartograafia kui kaartide koostamise teaduse alged on aga antiikajas. Esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Lähis-Idas ja Vana-Kreekas.
Kaarte saab liigitada erinevate kriteeriumite alusel: mõõtkava, sisu, kasutusotstarve, kujutatava ala ulatus, teema. Vastavalt sellele loovad ja kasutavad kaarte paljude erialade esindajad, näiteks rahvastikuteadlased loovad demograafilisi kaarte ning sõjaväelased militaarkaarte. Ajaloolisi kaarte saab kasutada geograafiliste kohtade leidmiseks, kohanimede võrdlemiseks, omaaegse administratiivjaotuse kindlaks tegemiseks jpm.
Kõige vanem kaart Rahvusarhiivi kogudes on 1630. aastatest. Rootsi ajal koostati Eesti- ja Liivimaa kohta administratiiv- ja sõjaväekaarte ning maade maksustamiseks katastrikaarte. Suure Rootsi katastri kaardistamistööd lõppesid Eesti- ja Liivimaal koos Rootsi võimuga, jättes endast maha rikkaliku kartograafilise ainese Eesti alade kohta. Kui ajas edasi liikuda, siis on eri liiki kaarte ja plaane koostatud ning seega ka säilinud järjest rohkem. Tänapäeval on enamus kaarte digitaalsed ja ajas muutuvad, nagu näiteks Google Maps ja Waze.
Uuri lisaks
Ranel Suurna. Eveli Sisas. Kartograafia alused [Võrguteavik]. Tallinn: Innove, 2012
Thomas Reinersten Berg. Maailmateater. Kaartide põnev sünnilugu. Eesti Raamatu, 2021
Aadu Must. Perekonnaloo uurija käsiraamat. Tallinn: Hea Lugu, 2015. Lk 174-229.
Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus
Õppevideo ajalooliste kaartide kohta Rahvusarhiivi kogudes
Ajalooliste kaartide leidmise ja kasutamise teemaline Rahvusarhiivi uurijatund
Õpetajale
Õppematerjal tutvustab eri liiki ajaloolisi kaarte, mis on ajaloo uurimiseks kasutatavad esmaallikad. Õpilane saab ülevaate erinevatest Rahvusarhiivi kogudes olevatest kaartidest ja plaanidest. Õppematerjal lõimib ajalugu ning loodusõpetust/geograafiat.