Liigu põhisisu juurde
Tagasi

UUS! Balti kett

Balti kett oli üks suurejoonelisemaid sündmusi laulva revolutsiooni ajal. Vaata Rahvusarhiivi andmebaasist Meediateek, kuidas kajastati Balti ketti ringvaates „Eesti Kroonika, temaatiline nr. 18“ septembris 1989 (pikkus: 10 min) ja uuri fotosid Balti ketist. Vasta antud ajalooallikate põhjal all olevatele küsimustele.

Balti kett
  1. 1. Mis oli Balti kett?
  2. 2. Miks korraldati Balti kett 23. augustil 1989?
  3. 3. Millele sooviti Balti ketiga tähelepanu tõmmata?
  4. 4. Kas Balti kett oli spontaanne (ehk ettekavatsemata) rahvaüritus?
  5. 5. Kui palju inimesi võttis osa Balti ketist?
  6. 6. Kuidas reageeris Balti ketile nõukogude võim Moskvas?
  7. 7. Milliseid loosungeid olid Balti ketist osa võtnud inimesed oma plakatitele kirjutanud? Analüüsige õpetajaga nende tähendust.
  8. 8. Miks olid paljud plakatid inglise keeles?
  9. 9. Mida oleksid Sina oma plakatile kirjutanud?

Osa Rahvusarhiivis säilitatavast Balti keti kohta käivast dokumendipärandist on kantud UNESCO maailma mälu registrisse.

Saada vastus õpetajale

Lisaülesanne põhikoolile

Kujunda oma Balti keti plakat.

Lisaülesanne gümnaasiumile

Loe Eesti ja Läti rahvarinnete ning Leedu liikumise “Sajudis” poolt kirjutatud kirja USA presidendile George Bushile ja NSVL riigipeale Mihhail Gorbatšovile 1989. aasta augusti lõpus ning vasta järgnevatele küsimustele.

  1. 1. Miks on kiri inglise, mitte vene keeles?
  2. 2. Mida kirjaga taodeldakse?
  3. 3. Miks kutsusid Balti riikide esindajad George Bushi sekkuma Balti riikide poliitilisse olukorda?
  4. 1975. aasta Helsingi kokkuleppe lõppaktis sätestati, et konvserentsil osalenud riigid: USA, Kanada, NSVL ja teised Euroopa riigid hoiduvad ükskõik millise riigi territoriaalse puutumatuse või poliitilise iseseisvuse vastu jõu kasutamisest; käsitavad üksteise piire ja kõigi Euroopas asuvate riikide piire puutumatutena; austavad iga osaleva riigi territoriaalset terviklikkust; hoiduvad üksteise territooriumi muutmisest sõjalise okupatsiooni objektiks. Ühtki sellist okupatsiooni ega omastamist ei tunnustata seaduslikuna.
  5. 4. Kuidas tuli kasuks Helsingi kokkuleppe Balti riikide iseseisvuse taastamisele?
  6. 5. Kuidas suhtuda Helsingi kokkuleppesse 2014. aasta Ukraina sõja valguses?

ERAF.9599.1.110 leht 1 “Eesti ja Läti rahvarinnete ning Leedu liikumise “Sajudis” poolt moodustatud Balti Nõukogu kommünikeed, pöördumised, avaldused jm”

Kodune ülesanne

Vestle oma vanemate ja vanavanematega või teiste sugulaste ja tuttavatega Balti ketist ning pane nende mälestused kirja. Vestlust aitavad läbi viia järgnevad küsimused.

  1. Kas nemad osalesid Balti ketis?
  2. Miks nad otsustasid osaleda Balti ketis?
  3. Millised tunded neid valdasid Balti ketis osaledes?
  4. Kas nad kartsid nõukogude võimu repressioone (ehk karistusi)?
  5. Kas nad võtsid meeleavaldusele kaasa sinimustvalge lipu, plakati vms?
  6. Kas neil on Balti ketist tehtud fotosid või filme?
Taust

UNESCO maailma mälu register (Memory of the World Register) on UNESCO koostatud register, mis sai alguse 1992. aastal käivitatud maailma mälu programmist. Programmi eesmärk on säilitada ja muuta kõigile kättesaadavaks maailmaajaloos olulist dokumentaalset pärandit (paber- ja digitaalsed dokumendid, fotod, filmid jms). 2009. aastal kanti UNESCO maailma mälu registrisse Eesti Rahvusarhiivis, Läti Rahvarinde muuseumis ja Leedu Rahvusarhiivis säilitatav Balti keti dokumendipärand: https://unesco.ee/ikt-ja-meedia/maailma-malu-programm/balti-keti-dokumendiparand/

Rahvusarhiivis säilitatakse valikut UNESCO maailma mälu registrisse kantud Balti keti kajastavatest fotodest ja ringvaade „Eesti Kroonika, temaatiline nr. 18“. Fotosid saab otsida Rahvusarhiivi andmebaasist Meediateek (https://www.meediateek.ee/) kasutades märksõnu „Balti kett“.

2023. aastal kanti UNESCO maailma mälu registrisse Tallinna Linnaarhiivi kogudesse kuuluv Hansa kaupmees Hildebrand Veckinchuseni arhiiv: https://www.tallinn.ee/et/arhiivindus/uudis/hildebrant-veckinchuseni-kirjakogu-kuulub-unesco-maailmaparandisse

Vaata lisaks

UNESCO maailma mälu register: https://www.unesco.org/en/memory-world/grid?hub=1081 (inglise keeles)

Dokumentaalfilm “Balti tee” (“Nii sündis 600km.pikkune inimkett”): https://www.meediateek.ee/film/view?id=114&t=balti+tee

ERR lühisari UNESCO Eesti pärand: 1. „ Balti keti dokumendipärand“: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/unesco-eesti-parand-balti-keti-dokumendiparand

Loe lisaks Balti keti kohta Rahvusarhiivi blogist: https://blog.ra.ee/balti-kett-35/

Küllo Arjakas. Kui väikesed olid suured. Balti kett 25. Rahvarinde Muuseum, 2014.

Lembit Koik. Balti kett. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.

Õpetajale

Seosed õppekavaga: Õpilane väärtustab demokraatiat ning inimeste iseotsustamise õigust ja vabadust. Õpilane teab Eesti iseseisvuse taastamise protsessi. Õpilane tunneb inimkonna kultuuripärandit Eestis. Õpilane tunneb ja kasutab õppetöös eri tüüpi ajalooallikaid.

Õpitulemused: Õpilane teab Eesti taasiseseisvumisega seotud sündmusi: laulev revolutsion, Balti kett, MRP salaprotokollide ja nende tunnistamise tähtsus Eesti ajaloos. Õpilane teab, et Eesti kultuuripärand on UNESCO poolt tunnustatud ja UNESCO kaitse all. Õpilane oskab teostada eri liiki ajalooallikate analüüsi.