Tartu skulptuurid ja monumendid

Märksõnad: 19. sajand / 20. sajand / fotod / interaktiivne / isik / Jaan Tõnisson / Jakob Hurt / rahvaluule kogumine / rahvuslik ärkamine / Tartu
Vanuseaste: gümnaasium / Põhikooli I aste / põhikooli II aste / põhikooli III aste
Kestus: 20 minutit / 30 minutit

Õppematerjalist saad teada milline nägi välja isik, kelle skulptuuri/monumenti oled näinud raamatust, telerist või suisa sellest mööda jalutanud. Tutvute 12 eesti jaoks olulise kultuuri-, teadus- või riigitegelasega. Esitlusel kasutatud fotod isikutest ja kirjalikud allikad on pärit rahvusarhiivi kogudest, fotod monumentidest on pärit internetist. Rahvusarhiivis talletatud fotod on leitavad fotokogust Fotis ning kirjalikke allikaid saab otsida arhiivi infosüsteemist AIS.

(Akna saab suureks vajutades kolme punktiga ikooni)

Kui oled õppematerjali läbinud, saad oma teadmised proovile panna testiga.

(Akna saad suureks vajutades kolme punktiga ikooni)

Saada vastus õpetajale

Vasta küsimustele.

"*" indicates required fields

Nimi*

Klass

Kool

Nimeta bioloog, kellele pühendatud monument asub Toomemäel ja keda loetakse embrüoloogia (arenemisõpetus) rajajaks?*

Mis ametit pidas eesti rahvusliku kirjanduse rajajaks peetud F. R. Faehlmann igapäevaselt?*

Kui vanalt suri Kristjan Jaak Peterson?*

Mis pillil on eesti esimene naishelilooja, ja -dirigent Miina Härma andnud kontserte nii Eestis kui välismaal?*

Kellega seostub järgmine loetelu: Vanemuise teater, teatridirektor, diplomaat Saksamaal?*

Mis vahe on monumendil ja skulptuuril?*

Vali õige väide*

Saada e-mailile*

Taust

Tartus ringi käies jäävad silma mitmed monumendid ja skulptuurid, aga kas neist möödudes me mõtleme, mida me nende inimeste kohta teame.

Kokku lugedes selgub, et Tartu avalikku ruumi on paari sajandi vältel püstitatud üle viiekümne suhteliselt tuntud skulptuuri ja monumendi (arvestatud ei ole mälestustahvleid, bareljeefe, seinaskulptuure ja ajutisi nähte). Kesklinnas seisavad neist vanimad: rahvaste mälestustempel Toome nõlval (1811), väepealik Barclay de Tolly mälestussammas (1849), ülikooli õppejõu J. K. S. Morgensterni ausammas (1851). Dekaadide vältel on neile lisa tulnud suhteliselt stabiilselt, erandiks on XX sajandi esimesed kümnendid ja 1940ndad. Suurema aktiivsusega paistavad silma 1980ndad ja viimane kümnend ehk nullindad. Otsides sedavõrd arvukale skulptuuri- ja monumendipagasile põhjusi, leiame üksteisega läbipõimunult, üsna ilmsed faktorid, mida seob „mälu” kui monumentaalkunsti temaatiline märksõna. Ainest on pakkunud kultuuriloolise tähtsusega Tartu ülikool ning rahvusluse ja riikluse tekkega tihedalt seotud keskkond.

U. Mets “Tartu mälu: avalik skulptuur ja monument”, Sirp 09.04.2010

Loe lisaks

M. Salupere. Tuhande aastane Tartu: nooruse ja heade mõtete linn. Tartu, 2004
A. Liim, A Pajur, S. Vahtre jt. Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn, 1997

Õpetajale

Õppematerjal haakub III kooliastme ja gümnaasiumi õppekavaga käsitledes isikuid, kes on seotud rahvusliku liikumisega Eestis, kirjanduse- ning muusikaajalooga. Testi läbinud õpilane saab vastused saata õpetaja e-mailile.

Samas on õppematerjal osade kaupa kasutatav ka nooremas kooliastmes. Õpilane (mitu õpilast koos) tutvub õppematerjali põhjal ühe või kahe talle huvi pakkuva isikuga ning otsib veebist/teatmeteostest lisainfot.