Mõisahooned kaardil. Palmse

Vasta küsimustele.

Palmset mainitakse esmakordselt ürikutes 13. sajandil, see kuulub sel ajal Tallinna Püha Miikaeli ehk Mihkli nunnakloostri valdustesse. Ilmselt juba kloostri valdusena kujundati Palmse mõisaks. Kloostrile kuulus Palmse 16. sajandi alguseni. Seejärel oli Palmse omanikuks lühikest aega Harju mõisnik Bertram Junge, kes selle 16. sajandi I poolel edasi Metztackenite suguvõsale müüs. 17. sajandi lõpul liigub Palmse Pahlenite suguvõsa valdusse ning seal alustatakse ehitustöid. Paraku ei valmi kavandatud hoone, selles puhkeb tulekahju. Ehituse ajal oli lisaks alanud näljahäda ning 1700. aastal algas Põhjasõda, millega käis kaasas katk. Mitmed Pahlenite perekonnaliikmed hukkusid Põhjasõjas, osad pagesid Rootsi. Tagasi Palmsesse pöörduti 1722. aastal. Kivist mõisahoone oli varemeis, uueks elamuks oli ehitatud palkhoone. Siiski oli alles mitmeid teisi hooneid – teenijate elamu, aidad, tallid, karjalaut, rehed, õlleköök, sepikoda ja saun, mõned neist küll kehvas seisukorras.

Uus härrastemaja kerkis vanadele müüridele 1730. aastaks, järgnevatel aastatel ehitati uus viljaait, viinaköök, hobusetall, Oruveski veski jne. Niisiis ongi 18. sajandi keskpaigas valminud kaardil näha juba tõelist barokkansamblit sümmeetriliselt koonduvate ehitiste, muruväljakute, alleede ja iluaiaga.

(Hein, Ants. Palmse. 1996 Lk 13-23)

Rahvusarhiivis on kokku üle 150 000 kaardi, neist kolmandik on digitaalselt kättesaadavad. Kaarte saab otsida ja vaadata kaartide andmebaasis.

• Hein, A. Palmse. 1996
• Palmse mõisa koduleht
• Rosenberg, T. Künnivaod. Uurimusi 18.-20. sajandi agraarajaloost. 2013

Ülesanne sobib eriti hästi 8. klassi ja gümnaasiumi ajaloo õppekavaga, seda võib lahendada koos või iga õpilane ise.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.