Kes on pildil?

Vasta küsimustele.

Teose autor on Paul-Friedrich Kann ehk PAKA. Paul Kann sündis 1907. aastal Saaremaal. Ta lõpetas 1934. aastal Tallinna Kolledži ning asus tööle Posti-, Telegraafi- ja Telefonitalituses algselt mehaaniku õpilase, hiljem mehaanikuna. Kann täiendas end Riigi Kunsttööstuskooli õhtustel joonestuskursustel ja 1936. aastal sai temast Postitalituses joonestaja. Edasi asus Kann õppima Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanika teaduskonda. Olles aktiivne ja loominguline inimene oli Paul Kann tegev paljudes seltsides, sealhulgas Tallinna Fotoklubis. Samuti laulis ta Postiteenijate kooris.
Paul Kann tegi kaastööd Tallinna peapostkontori ametnike kogu poolt väljaantavale ajakirjale Postisarv. Antud teos, aga ka paljud teised Paul Kannu karikatuurid, šaržid ja joonistused on säilinud Sidemuuseumi kogude kollektsioonis (RA, ERA.2046).

(RA, ERA.R-251.5.167, ERA.1837.6.332 ja ERA.1.7.926)

Konstantin Päts sündis 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas taluperemehe pojana. Oma kooliteed alustas ta kohalikus vallakoolis, millele järgnesid Riia vaimulik seminar ja Pärnu poeglaste gümnaasium. 1898. aastal lõpetas Konstantin Päts Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

1900-01 oli Konstantin Päts vandeadvokaadi abi Jaan Poska juures. 1901-05 andis ta välja ajalehte Teataja. 1904. aastal võitis eesti-vene blokk linnaomavalitsuse valimised Tallinnas ja Konstantin Päts tegi karjääri linnavalitsuses. 1905. aasta revolutsiooni ajal organiseeris ta valitsusele opositsioonilisi jõude, mille tõttu veetis järgnevad aastad pagenduses ja vangistuses. 1911. aastal hakkas ta välja andma ajalehte Tallinna Teataja.

Juunis 1917 valiti Konstantin Päts Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Maapäev) liikmeks ja sama aasta novembrist oli ta Maavalitsuse eesotsas. Maanõukogu Vanematekogu poolt 19. veebruaril 1918 moodustatud Päästekomitee esimehena juhtis ta Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Vabadussõja alguses oli Konstantin Pätsil pea- ja sõjaministrina ostustav roll. Konstantin Päts oli Asutava Kogu liige, ta juhtis aastatel 1920-1934 viit valitust, olles riigivanem kauem kui keegi teine.

12. märtsil 1934 pani Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, peatati parlamendi ja erakondade töö, suleti opositsioonilisi organisatsioone – algas n-ö vaikiv ajastu. 21. aprillil 1938 valiti Konstantin Päts uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Teise maailmasõja puhkedes andis Pätsi valitsus järele Nõukogude Liidu nõudmisele lubada Eestisse võõrriigi sõjaväebaasid. 1940. aasta juunis toimus riigipööre, kuu hiljem Konstantin Päts tagandati ja küüditati perega Venemaale. Järgnevad aastad veetis Konstantin Päts Venemaal erinevates (psühhiaatria)haiglates ja kinnipidamisasutustes, kus ta suri 1956. aastal.

(Karjahärm, T. Konstantin Päts. Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsamat eestlast. Tallinn, 1997. Lk 112-113)

• Karjahärm, T. Pajur, A. Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I ja II osa. Tartu: Rahvusarhiiv, 2018.
• Medijainen, E. Maailm prowintsionu peeglis: rahvusvahelised suhted ja Eesti välispoliitika karikatuuridel 1918-1940. Tartu: Kleio, 1998.
• Tutvu Rahvusarhiivis säilitatava Konstantin Pätsi isikufondiga (RA, ERA.1278) siin. (Säilikutega tutvumiseks tuleb VAU-sse ehk Rahvusarhiivi virtuaalsesse uurimissaali sisse logida.)

Ülesanne sobib III kooliastme ja gümnaasiumi õppekavaga. Teema: Konstantin Päts.

Lõiming teiste õppeainetega: kunst.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.