Liigu põhisisu juurde
Tagasi

1992. aasta valimised

Vaata kaht videot, mis räägivad 1992. aastal toimunud valimistest ja vasta küsimustele. Esimene video keskendub EMOR-i valimisküsitlusele, teine video on väljavõte Eesti Kroonikast, kus tutvustatakse valimiste tulemusi.

Saada vastus õpetajale

Leia küsimustele õige vastus.

"*" indicates required fields

Mitu protsenti valijatest tõenäoliselt uuringu järgi valima lubas minna?*
Millistes piirkondades oli uuringu järgi valimisaktiivsus madalam kui Eestis keskmiselt?*
Millised erakonnad ja valimisliidud valimistel osalesid?*
Mis oli üheks oluliseks teguriks, mille järgi valijad otsustasid, kellele hääl anda?*
Milline erakond võitis valimised 1992. aastal?*
Kes neist ei olnud Eesti presidendi kandidaat?*
Kes sai taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks?*

Taust

3. juulil 1992. aastal jõustunud põhiseadus lähtus Eesti riigi õiguslikust järjepidevusest. Selle järgi on Eesti iseseisev ja demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Põhiseaduse järgi valitakse seadusandlikku võimu teostava Riigikogu 101 liiget proportsionaalse valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Riigipea ehk Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või selle liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest koosnev valimiskogu viieks aastaks.

20. septembril toimusid nii presidendi ja Riigikogu valimised. Üles oli seatud neli presidendikandidaati: valimisliidu Kindel Kodu poolt Arnold Rüütel, Isamaa poolt Lennart Meri, Rahvarinde poolt Rein Taagepera ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poolt Lagle Parek. Hääled jagunesid järgmiselt: Rüütel 42,67%, Meri 28,77%, Taagepera 23,83% ja Parek 3,85%. Kuna ükski kandidaatidest ei saanud rohkem kui 50% häältest, valis presidendi Riigikogu. Presidendivalimiste teises voorus sai Lennart Meri 59 ja Arnold Rüütel 31 häält. Valituks osutus Lennart Meri, kes järgmisel päeval andis Riigikogu ees ametivande.

7. oktoobril võttis Riigikogu vastu deklaratsiooni üleminekuperioodi lõpetamisest ja põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Riigikogus esines eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark, teatades eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisest ja volituste üleandmisest.

Järgnevalt sõlmisid Isamaa, ERSP ja Mõõdukad koalitsioonilepingu ning 21. oktoobril kinnitas president ametisse Vabariigi Valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga. Valitsus seadis eesmärgiks kujundada Eesti normaalseks turumajanduslikuks riigiks.

Riigi majanduslik olukord oli endiselt väga keeruline. Tööstustoodang langes endiselt, põllumajandus käis alla. Kriisi sattus pangandus, arvukad väikehoiustajad ja erafirmad jäid sel ja paaril järgmisel aastal ilma osaliselt või täielikult oma hoiustest hingusele läinud pankades. Aasta lõpul kallinesid põlevkivi, elekter ja gaas, mis tõi omakorda kaasa järjekordse üldise hinnatõusu. Rohkete kärbete hinnaga õnnestus siiski viia riigieelarve tasakaalu.

(Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Taasiseseisvunud Eesti 1991-2004. Sündmuste kroonika. lk 400-403)

Loe lisaks
  • Graf, M. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012
  • Tammer, E. Eesti 25 aastat tagasi: murranguline algus sõnas ja pildis. Tallinn, 2016
  • Made, T. Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides: pildis ja sõnas. Tallinn, 2020
  • Tannberg, T. jt. Hirvepark 1987: 20 aastat kodanikualgatusest, mis muutis Eesti lähiajalugu. Tallinn, 2007.
Õpetajale

Ülesanne sobib eriti hästi 9. klassi ja gümnaasiumi ajaloo õppekavaga, seda võib lahendada koos või iga õpilane ise.

Õpilasel on võimalik ülalt (Saada vastus õpetajale) õiged vastused otse õpetaja e-mailile saata.