Näitus „Jaan Teemant 150“ Madara uurimissaalis

Rahvusarhiivi Madara uurimissaalis on välja pandud näitus Jaan Teemanti 150. sünniaastapäevaks, millega saab tutvuda uurimissaali lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni 9–19, laupäeval 10–15. Näituse koostas Tiit Noormets ja kujundas Einike Leppik.

Jaan Teemant oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees. Ta sündis 24. septembril 1872 Läänemaal. Õppis kuulsas Hugo Treffneri koolis Tartus ja Peterburi Ülikoolis õigusteadust. Pärast lõpetamist 1901 töötas Tallinnas advokaadina, sai tuntuks kui eesti talupoegade esindaja kohtuvaidlustes baltisaksa mõisnikega. 1904–1905 oli Tallinna linnavolikogu liige, 1905. aasta revolutsioonis radikaalsete rahvuslaste üks juhtidest.

Teemant oli juhtivalt tegev Eesti Vabariigi loomisel, ta oli Maanõukogu ja Asutava Kogu liige Maaliidu rühmas, oli esimene Eesti Vabariigi prokurör 1918–1919. Ta töötas Tallinnas vandeadvokaadina 1913–1940 (1919–1925 oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimees), töö kõrval hakkas osalema ka poliitikas. Oli Põllumeestekogude üks juhte. Oli valitud II – V Riigikogusse aastatel 1923–1934 ja oli Riigivanem 1925–1927 ja 1932.

Jaan Teemant oli oma poliitilistelt vaadetelt veendunud demokraat. Pätsi riigipöörde järel 1934 „astus käredalt välja valitsuse autoritaarse suuna vastu“. 1936 kirjutas koos teiste endiste riigivanemate Jaan Tõnissoni, Ants Piibu ja Juhan Kukega tollasele riigivanemale Konstantin Pätsile poliitilise märgukirja demokraatia kaitseks: „… ainult õigusliku korra ja valimise tõelise vabaduse juures saab Rahvuskogul olema autoriteeti ja oma töödel edu ja püsivust…“ Hiljem ta enam poliitikas ei osalenud.

Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940 alustas uus võim peatselt repressioone kogu senise ühiskonna vastu, arreteeriti ka Jaan Teemant. Ta suri 24. juulil 1941 Tallinnas, tema hauakoht on teadmata.