Liigu põhisisu juurde

Uurijatund

Novembri uurijatund Parteiarhiivist

EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Parteiarhiivi ehk rahvakeeli lihtsalt Parteiarhiivi ei eksisteeri juba üle 30 aasta ja selle endised kogud on ammu osa Rahvusarhiivist. Selle kinnise arhiivi tausta avab Rahvusarhiivi teadur, ajaloolane Valdur Ohmann. Ettekandes käsitletakse arhiivi asutamise ajalugu, kogude tekkimist, struktuuri ning töökorralduse põhimõtteid. Valdur Ohmann oli endise Parteiarhiivi, Eesti Riigiarhiivi filiaali direktor aastatel 1991–1999.

Oktoobrikuu uurijatund hooneregistrist

Aastatel 1945-2003 maakondlikes hooneregistrites peetud hoonete toimikud on ühed enimkasutatud allikad Rahvusarhiivis, mille poole pöördutakse nii isiklikust huvist oma kodu ajaloo vastu kui ka näiteks vajadusest Ehitisregistri andmeid täpsustada. Rahvusarhiivi arhivaar Margit Kõiv annab uurijatunnis ülevaate, mida ja kuidas neist toimikutest otsida.

Septembri uurijatund Eesti ainesest välisarhiivides

Septembri uurijatunnis tutvustas arhiivipedagoog Eliis Truuman lähiriikide arhiive ja andmebaase, kust võib Eesti ja eestlaste kohta andmeid leida.

Varasemate uurijatundide salvestused leaid Rahvusarhiivi YouTube’i kanalilt.

Varasemate uurijatundide slaidid ja salvestused

Arhiivipäringud- kellele ja milleks?

Ühena oma põhitegevustest vastab arhiiv päringutele. Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna asejuhataja Kaia Ivask räägib lähemalt, mis on arhiivipäringud, kuidas neid lahendatakse ning milliseid päringuid arhiivile kõige enam esitatakse. Samuti antakse näpunäiteid, mida peaks päringu esitamisel silmas pidama.

Kodune filmipärand

Milliseid filme võib leida kodusest arhiivist? Seekordses uurijatunnis tutvustab Rahvusarhiivi filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka filmiarhiivi harrastusfilmide kollektsiooni, räägitakse levinumatest kitsasfilmiformaatidest ning nende kogumisest, korrastamisest ja säilitamisest.

Ehitusprojektid ja joonised Rahvusarhiivi kogudes enne 1940. aastat

Tsaari- ja eestiaegsed ehitusplaanid ei ole ehk praktilises mõttes nii palju arhiiviuurijate poolt kasutatavad kui nõukogudeaegsed inventariseerimisjoonised ja ehitusprojektid, ent omavad hindamatut ajaloolist, arhitektuurilist, sageli ka kunstilist väärtust. Uurijatunnis tutvustab arhivaar Maive Piik milliseid varasemaid projekte ja jooniseid Rahvusarhiivi kogudes leidub ja kuidas neid „lugeda“ ja arhiiviinfosüsteemist AIS leida.

Isikute ja ühingute arhiivid – miks arhiiv neid kogub?

14. veebruaril rääkis Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna asejuhataja eraarhiivide ja teatmestu alal Gristel Ramler miks ja kuidas Rahvusarhiiv eraõiguslikke arhiive kogub ning milliseid arhivaale neis leidub.

Kuidas lugeda gooti kirja?

10. jaanuaril tutvustas Rahvusarhiivi kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa gooti kirja eripärasid ja abivahendeid vanade dokumentide kallal iseseisvalt pusimiseks.

Nõukogude Eesti projektasutuste projektid Rahvusarhiivis

Paljud kodud ja töökohad asuvad nõukogude okupatsiooni ajal valminud või sel perioodil ümber ehitatud hoonetes, mis vajavad nüüd kaasajastamist, seetõttu on nõukogudeaegsed projektid Rahvusarhiivi kõige laenutatum materjal. Arhiivipedagoog Eliis Truuman räägib Nõukogude Eesti projektiasutuste projektidest Rahvusarhiivi kogudes.

Kooliajaloo allikad Rahvusarhiivis

Mõnikord juhtub, et kodukooli arhiiv on hävinud või on dokumente säilinud väga vähe. 8. novembri uurijatunnis andis arhivaar Lea Teedema ülevaate, milliseid võimalusi kooliajaloo uurimiseks erinevatel ajalooperioodidel pakub Rahvusarhiiv.

Asundustalud

11. oktoobril rääkis arhivaar Ivar Kaigu asundustalude ajaloo uurimise võimalustest Rahvusarhiivis. Asundustalud olid talud, mis rajati peale 1919. aasta maareformi riigistatud mõisamaadele. Kuni 1939. aastani loodi Eestis u 56 000 asundustalu.

Hingeloendid pereloo allikana

13. septembril tutvustas arhivaar Kalev Jaago hingeloendeid, et meelde tuletada kirikuraamatute varju jäänud hingeloendite teistsuguseid võimalusi kadunud esivanemate leidmiseks. Allikaliigina on tegu rahvastiku loendamise ja maksustamise eesmärgil aastail 1782—1858 läbi viidud revisjonidega, mis on üks pereloo uurimise alusallikaid Eesti ajaloo kontekstis.

Uus arhiivi infosüsteem AIS

10. mail tutvustas arhiivipedagoog Eliis Truuman uuenenud arhiivi infosüsteemi AIS. Uus AIS pakub kasutajatele kiiremat ja ladusamat ligipääsu arhiivi kogudele, mugavamaid otsinguid ning uusi võimalusi otsitulemuste sirvimisel ja sorteerimisel uues ja kaasaegses kuues.

Küüditamistoimikud ja nõukogude repressioonid

12. aprillil tutvustas teadur Valdur Ohmann, kuhu on arhiivis talletatud teave küüditamiste ja nõukogude repressioonide kohta.

Väliseesti arhiivid

8. märtsil rääkis Rahvusarhiivi Tallinna kogumisosakonna juhataja Tiiu Kravtsev väliseesti arhiivikeskustest, tutvustas Rahvusarhiivi väliseesti kollektsiooni ja koostööd kogukondadega.

Isikute otsimine arhiiviallikatest

8. veebruaril tutvustas Tartu kasutusosakonna asejuhataja Sven Lepa arhiiviallikatest isikute leidmise nüansse, vaadeldes nii Rahvusarhiivi loodud andmebaase kui ka välismaiseid keskkondi nagu Ancestry ja Family Search, kus on Eesti suguvõsauurimise põhiallikaid indekseeritud.

Rahvusarhiivi digitaalarhiiv

11. jaanuaril rääkis Rahvusarhiivi digitaalaarhiivi andmekogude arhiveerimise valdkonnajuht Koit Saarevet sellest, mis on digiarhiiv, millega seal tegeletakse ja milline on (digi)arhiivinduse tulevik.

Eesti filmipärand voogedastusplatvormil Arkaader

7. detsembril tutvustasid filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla ja filmiarhiivi arendusjuht Jarmo Nagel peatselt avatavat filmipärandi voogedastusplatvormi Arkaader ja seda, mida platvormilt leida võib.

Tehisintellekt murrab ajalukku

9. novembril tutvustas arhivaar Albert Ludwig Roine Rahvusarhiivi uut täistekstiotsingu keskkonda Transkribus ja otsivõimalusi seal kasutada olevast kolmest allikakogust: rootsiaegsetest palvekirjadest Eestimaa kubernerile, Tartu linnavolikogu protokollidest ja õigeusu sünnimeetrikatest.

Ajalooliste kaartide leidmine ja kasutamine

12. oktoobril tutvustas arhivaar Liina Lõhmus võimalusi, kuidas otsida ja leida ajaloolisi kaarte huvipakkuva piirkonna kohta Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemist ning millistesse arhiivi- ja andmekogudesse tasub otsinguid tehes lisaks vaadata.

Fotode säilitamine koduarhiivis

14. septembril rääkis filmiarhiivi asedirektor Kadi Sikka koduarhiivis leiduda võivatest fotodest, nende korrastamisest ja säilitamisest.

Kuidas korrastada perekonnaarhiivi?

11. mail tutvustas arhivaar Lea Teedema perekonnaarhiivide korrastamise, kirjeldamise ja säilitamise põhimõtteid.

Muuseumide infosüsteem MuIS

13. aprillil rääkis Muinsuskaitseameti muuseumide infosüsteemi arendusjuht Triin Aadli MuISi eesmärkidest, kasutamisest ja tulevikust.

Kuidas uurida oma kodu lugu?

9. märtsil rääkis arhivaar Maive Piik oma kodu ajaloo uurimisest, tutvustades kinnistuid ja hooneid ning nende elanikke puudutavaid allikaid.

Paeluvad perelooallikad

9. veebruaril tutvustas arhivaar Liina Lõhmus põhilisi allikagruppe, millist infot neist leida võib ja näitas genealoogilises uurimistöös tarvilike veebikeskkondade kasutamist.

Filmiarhiivi digiprojektid ja Meediateek

8. jaanuaril rääkisid filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ja peaspetsialist Kadi Sikka fotode ja nõukogudeaegse filmipärandi massdigimise projektidest ning Rahvusarhiivi uuest fotode ja filmide andmebaasist Meediateek. Rahvusarhiivis käimas olevate digiprojektide kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://www.ra.ee/projektid-ja-koostoo/kultuuriparandi-digiteerimine/

Mida otsida ja leida DIGARist ja DEAst?

8. detsembril rääkis Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni projektijuht Paula Põder digitaalarhiivdes DIGAR ja DEA leiduvatest allikatest ja kasulikest otsinippidest.

Paberalusel dokumentide kahjustused ja säilitamine

10. novembril kõneles Tartu konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru paberalusel dokumentide kahjustustest ja jagas soovituslikke nõuandeid dokumentide tõhusama säilitamise suunal.

Eestlased erinevates vägedes

13. oktoobril andis arhivaar Ivar Kaigu ülevaate erinevates sõjavägedes 20. sajandil teeninud eestlaste andmete ja Vabadussõjas osalenud meeste teenistuskäigu uurimisest.

Müstilised meetrikad

8. septembril selgitas Rahvusarhiivi Tartu üksuse arhivaar Albert Ludwig Roine, kuidas kasutada õigeusumeetrikaid efektiivselt suguvõsauurimises.

Vallakohtuprotokollid keeleteadlase vaates

12. mai uurijatunnis kõnelesid Tartu Ülikooli keelespetsialistid Maarja-Liisa Pilvik, Gerth Jaanimäe ja Siim Orasmaa vallakohtuprotokollide kasutusvõimalustest keeleteadlaste pilgu läbi.

Kuidas uurida oma talu ajalugu Rahvusarhiivis?

14. aprillil toimunud uurijatunnis jagas arhivaar Ivar Kaigu näpunäiteid, kuidas ja millist informatsiooni võib Rahvusarhiivi kogudest leida talude ja nende omanike kohta.

Tunni slaidid leiab siit.

Tundi saab järele vaadata siit.