Ligipääsetavus

Rahvusarhiivi suuremad üksused asuvad Tallinnas ja Tartus.

Rahvusarhiivi peahoone Noora asub Tartus, Nooruse 3.

Kontakt: 738 7500, rahvusarhiiv@ra.ee

Noora on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 8–17 ja reedeti kell 8–16.

Auto ja taksoga tulles

Auto või taksoga kesklinna poolt tulles jääb Nooruse tänav koos Noora hoone ja parklaga paremale poole teed. Hooneni viib umbes 50-meetrine sissesõidutee. Tee ääres on esmalt paremal, seejärel vasakul üks autoparkla, lisaks kulgeb paremal pool kõnniteeriba. Kõnnitee läheb sujuvalt üle hooneesise platsini ilma tuntava teeservata.

Autoga tulles on vasakpoolse ehk hoonele lähima parkla kaks parempoolset kohta invaparkimiseks. Taksol saab paluda peatuda parempoolsemal invaparkimiskohal.

Väljudes autost paremalt poolt, jääb selja taha sissesõidutee ja otse ette Noora maja pikikülg. Peauks jääb kella ühe suunas umbes 25 meetrit hoone betoonist nurgani, so 40–45 sammu. Invaparkimiskohalt peaukseni liikumiseks tuleb ületada avar, sillutatud jalakäijate ala. Hoone välisnurgast keerata vasakule – sissepääsuni on veel 10 meetrit. Vasakule liikudes tunned parema käe all betoonist fassaadi. Vahetult enne klaasist välisust on paremal pool maas metallist prügikast. Kohe selle kõrval vasakul on sissepääs.

Sissepääs on kahepoolsest klaasuksest. Parempoolne uks avaneb väljapoole. Ukse vasakul küljel on kogu pikkuses vertikaalne, torujas metallist ukselink. Tuulekoja saab ületada 4–5 sammuga, sees on teine samasugune klaasuks, mis aeg-ajalt võib olla avatud. Tuulekojas on väiksesilmaline kummimatt ja vahetult hoonesse sisenedes on põrandal porivaip.

Linnaliini bussiga tulles

Noora hoone asub Tartu kesklinnast ca 2,5 km Viljandi poole. Soovitame Noora hoonesse tulla pigem takso või eraautoga, kuna bussipeatusest tulles on eristatavaid maamärke napilt. Kesklinnast läbi sõitev buss nr 2 jõuab kohale umbes 18 minutiga ja väljub tööpäeviti keskmiselt iga 10 minuti tagant. Buss väljub Tartu Kaubamaja kõrvalt Riia tänavalt peatusest Kesklinn V ja saabub tagasi vastaspoolele Kvartali kaubanduskeskuse ette, peatusesse Kesklinn II.

Noorale lähimad bussipeatused asuvad Nooruse tänavaga ristuval Ravila tänaval. Saabudes tuleb väljuda peatusest Tehnoloogia Instituut, mis asub Rahvusarhiiviga samal pool teed. Bussist maha minnes jääb Nooruse tänav vasakule. Tagasiteel tuleb bussile minna Ravila tänaval peatusest Nooruse, mis asub Rahvusarhiivi suhtes teisel pool teed. Tee ületamiseks on tähistatud ülekäigurada Nooruse-Ravila nurgal. Mõlemas bussipeatuses on klaaspaviljon ja istepink. Piirkonna kõige elavama liiklusega tänav on Ravila, seda tänavat on võimalik kasutada helimajakana.

Noora asub suurel lagedal muruväljal, maja ümber kulgeb visuaalselt eristatav hallidest, mustadest ja savipunastest betoonplaatidest kõnniteede võrk. Ümberringi jäävad hõredalt asetsevad suured ülikoolilinnaku hooned ja parkimisplatsid. Teisel pool Nooruse tänavat asuvad eramud. Järgnev kirjeldus on koostatud seistes hoone Ravila tänava poolse otsaseina ees, välisperimeetril, näoga peasissepääsu poole.

Peaukselt kella 7–11 suunas on laiem plaaditud jalakäijate ala. Hoone vasakul pikiküljel kella 10–11 suunas on klaasakende all laiem kõnnitee riba ning põiki kolm suurt A4 paberipaki-kujulist istepinki. Hoone äralõigatud küljel kella 11 suunas on metalltorudega rattaparkla, teine on kohe selle taga maja pikiküljel akende all.

Majaesisest kaugemal, kella 9–10 suunas jääb sissesõidutee Nooruse tänavalt ning kaks autoparklat emmal-kummal pool sissesõiduteed.

Invaparkla on kella 10 suunas, pärast plaaditud jalakäiate ala ületamist umbes 40 sammu.

Nooruse tänav jääb peauksest vasakule kella 9 suunas, 85 meetri kaugusele.

Peaukselt jääb selja taha, kella 6 suunas, Ravila tänav koos bussipeatustega, see on linnulennult 140 meetri kaugusel läbi kõrvalmaja parkimisplatsi. Paremale, kella 3–4 suunas, viib kõnnitee 35 meetri kaugusel oleva W. Ostwaldi tänavani.

Külastajatele on avatud Rahvusarhiivi esimene korrus. Noora kassast saad küsida taktiilse plaani I korruse avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumidest.

Peauksest sisenedes satub külastaja avarasse fuajeesse. Ukselt kella 12 suunas kulgeb õhuline klaaslaega aatrium – see on peamine käigukoridor. Fuajee pindala on 255 m². Fuajee ja aatriumi kõrgus on umbes 20 meetrit, aatriumi enda laius 4–5 meetrit. Interjööri läbivad toonid on must, betoonihall ja valge, aktsendiks läikivad vaskpinnad ja üksikud erkroosad pehmed mööbliesemed.

Esimesel korrusel on sissepääsust vasakul asuv laiem ajutiste näituste ja puhkeala. Selle ruumiosa välissein on maast laeni klaasakendega. Neli toestavat neljakandilist betoonsammast asuvad akende all ja ruumi keskel on omakorda kaks sammast. See ruumiosa on enamasti hõredalt mööbliga täidetud: nelinurksete laudade-vitriinkappide ja pehmete roosade toolidega. Peaukselt kella 11 suunas on massiivne nelinurkne laud. Furnituur on suuresti portatiivne, paigutus muutub aeg-ajalt.

Aatriumile annavad lennuka efekti eri kõrgustel ja kaugustel asetsevad 7 pronksikarva vaskplekist silda. Sillad on ebakorrapäraselt eri kõrgustel ja kaugustel. Igal korrusel on kaks silda, viimasel korrusel üks sild, ühendamaks kaht hooneosa. Vasakule jääb kabinetiplokk, paremale hoidlaplokk. Hoidlaploki laius on ca 21 meetrit, kabinetiplokil ca 12 meetrit, aatriumi laius on 4–5 meetrit. Aatriumi klaasist otsaseinad ja lagi peegeldavad ilmastiku ja valguse tujusid ning loovad erinevaid meeleolusid.

Aatriumi alguses, vasakul pool on kassa ja sellest omakorda vasakul asub avatud garderoob. Otse mööda aatriumi vasakut külge pidi edasi liikudes on klaasseina taga õppeklass ning uurimissaal. Siin toetub hooneosa alates II korrusest betoonist neljakandilistele sammastele. Vasaku hooneploki siseseinas on alates II korrusest pikad nelinurksed rõduavaused ja hajusalt mõned nelinurksed klaasitud aknapinnad.

Peasissepääsust paremal pool, hoone I korrusel asuvad järjest Otto Liivi konverentsisaal, tualettruumid ja töötajate lift, invatualett ning mehitatud teeninduslett uurijatele. Parempoolse hooneploki siseseinad on samuti dekoreeritud betoonist A4 lehtedega, alates II korrusest üles välja. Vaid esimese korruse osas on seinad kaetud musta sik-sakitava reljeefiga.

Aatriumi keskel on eksponeeritud mustade labürinti meenutavate vaheseintega püsinäitus “Keerdkäigud”.

Kassa

Ukselt kella 11 suunas, 8 meetrit edasi on kassa. Kassalett on tagurpidi L-tähe kujuline. L-i pikikriips on kõrgem ja suundub otse aatriumi sisemuse suunas, lühem kriips on madalam ja risti tulijaga.

Kassalett on rõdudega sarnaselt kaetud helkleva pronkspinnaga. Kassapidaja ees on umbes 2 meetri laiuselt pleksiklaasist vahesein.

Garderoob

Garderoob asub kassa kõrval vasakul.

Garderoobini jõudmiseks keera kassapidaja eest vasakule ja liigu parema käega mööda letti libistades edasi. Jätka mõne sammu pärast keerates paremale – jõuad poekraamini, liigu sealt edasi vasakule kuni tunned siledat peeglipinda parema käe all. Oled jõudnud esimese garderoobikapi otsaseinani. Peale peeglit paremale keerates jõuad esimesse kapivahesse. Siin on paralleelselt kõrvuti 3 otsapeegliga garderoobikappi. Kõigi nende kappide esimeses kolmandikus on peakõrgusel stangel puidust riidepuud. Tagumises kahes kolmandikus asub lukustatavate kappide osa.

Tualettruumid

Kassaluugi eest paremale pöörates, libista vasaku käega mööda kassaletti kuni jõuad leti välisnurgani. Liigu kassaleti paremast nurgast otse üle aatriumi 4–5 sammuga vastasseinani.  Sein on must ja sik-sakitava reljeefiga. Keera seina äärest vasakule, liigu otse edasi umbes 3 sammu kuni jõuad paremat kätt süvendini seinas. Süvend on 3 meetrit lai ja 2 meetrit sügav. Süvendi paremas seinas, sammu kaugusel on naiste tualettruumi uks. Süvendi vasakpoolses vastasseinas on sarnaselt meeste tualettruumi uks. Süvendi otsaseina keskel on kahe uksepoolega lift, kuhu pääsevad vaid töötajad.

Naiste tualettruum

Naiste tualettruumi uks asub süvendi parempoolse seina keskel. Uks avaneb vasakule väljapoole, link on paremal. Ukselt vasakule, esiseinale jääb kätekuivatuspaber ja selle all, seinal pealt lahtine prügikast.
Vasakus küljeseinas on kolm piimjate klaasseinte ja -ustega WC-kabiini. Kabiini ukselink on paremal pool, uks avaneb sissepoole ja sulgub ümarat nuppu keerates. WC-pott on sisenedes otse, selle kohal on paneel vee laskmiseks, potist vasakul on seinal WC-paber, mille all prügikast, potist paremal on WC-hari. Parempoolses seinas on kõrvuti kaks neljakandilist valget kraanikaussi. Segisti on seinal ja sellest paremal pool on kang, mida vasakule lükates saab sooja vett. Seebidosaator on vasakpoolsel kraanikausil vasakul ja parempoolsel kraanikausil paremal pool seinal. Ukselt lähima kraanikausini on umbes 1 meeter.

Meeste tualettruum

Meeste tualettruumi uks on vasakpoolse seina keskel. Ukselink on vasakul, uks avaneb väljapoole. Vasakpoolsele küljeseinale 1,5 meetri kaugusele jääb kätekuivatuspaber. Selle all, seinal on pealt lahtine prügikast. Edasi on vasak sein ning otsasein lagedad. Parempoolse seina tagumises kolmandikus on kõrvuti kaks piimjate klaasseinte ja -ustega WC-kabiini. Kabiini ukselink on paremal pool, uks avaneb sissepoole ja sulgub ümarat nuppu keerates. WC-pott on sisenedes otse, selle kohal on paneel vee laskmiseks, potist vasakul on seinal WC-paber, mille all prügikast, potist paremal on WC-hari. Kabiinide kõrval, parempoolse seina keskosas on pissuaar, mida eraldab 80 cm pikkune piimjas klaassein. Vett saab peale lasta pissuaari kohalt nuppu vajutades. Ruumi parempoolse seina esimeses kolmandikus on kõrvuti kaks nelinurkset valget kraanikaussi. Segisti on kraanikausi kohal seinal ja sellest paremal pool on kang, mida vasakule lükates saab sooja vett. Seebidosaator on vasakpoolse kraanikausil vasakul ja parempoolsel kraanikausil paremal pool seinal.

Tagasiteel kassasse ja garderoobi on lihtsam minna süvendi nurgast mõne sammuga otse üle aatriumi-koridori. Sedasi jõuad kassaleti kõrgemale küljele, mida mööda on juba hõlpsam tagasi kassani liikuda.

Invatualett

Invatualett on aatriumi parempoolse seina teises süvendis, umbes 20 meetri kaugusel peasissepääsust ja 10 meetri kaugusel esimesest süvendist. Kassaluugi eest paremale pöörates, libista vasaku käega mööda kassaletti kuni jõuad selle välisnurgani. Kassalett muutub siin kõrgemaks. Liigu kassaleti paremast nurgast otse üle aatriumi 2,5 meetrit vastasseinani. Sein on must ja sik-sakitava reljeefiga. Keera seina äärest vasakule, liigu otse edasi umbes 1 meeter kuni paremat kätt algab esimene süvend seinas. Süvendi ava on umbes 1,5 meetrit lai. Jätka liikumist otse edasi mööda aatriumi parempoolse seina äärt 9 meetrit. Peagi jätkub paremal pool samasugune sik-sakitav seinareljeef, millele on kleebitud mustvalged fotod. Järgnevalt muutub seinapind siledaks ning lõpuosas on seinaga samal tasapinnal klaasvitriin. Jõuad paremat kätt teise süvendini, kus asubki invatualett. Keera aatriumist paremale, tualettruumi uks on süvendi parempoolses seinas 2,5 meetri kaugusel. Ukselink on paremal pool, uks avaneb väljapoole, vasakule. Käetugedega WC-pott asub parempoolses seinas, keskel. Tualettpaberi rull on mõlema käetoe küljes. Poti kohal seinal on paneel vee pealelaskmiseks. Potist paremal pool seinal, käetoe kõrval on SOS-nupp ja nöör. Tualettruumi otsaseinas, vasakul pool on valge neljakandiline kraanikauss. Kraanikausi keskel on kangiga segisti, mida vasakule lükates saab sooja vett. Seebidosaator on kraanikausist vasakul ja bidee paremal pool. Vasakpoolsel seinal, kohe kraanikausi kõrval on seinal kätekuivatuspaber ning selle all, seinal kaaneta prügikast.

Vasaku seina keskosas on rinnakõrgusel ülevalt alla avatav mähkimislaud (kuni 15 kg). Mähkimislaua all on omakorda suur paberirull.

Tagasiteel kassasse ja garderoobi liigu süvendist tagasi aatriumisse, keerates väljudes vasakule. Piki aatriumi minnes jääb sein nüüd sinust vasakule käele. 9–10 meetri pärast jõuad esimese süvendini. Soovitame siit ületada aatriumi-koridor, keerates paremale. Sedasi jõuad kassaleti kõrgemale küljele, mida mööda on juba hõlpsam tagasi administraatorini minna.

Noora on arhitektuurselt lihtsa selge vormiga risttahukakujuline, kergelt viiluna tõusva lamekatusega hoone. Ehitusmaterjalideks on valitud betoon ja klaas. Pikem külg on 64, lühem külg 37 ja kõrgus u 23 meetrit. Tegemist on kuuekorruselise majaga, mille esimene korrus on avalik ruum, neljal korrusel asuvad hoidlad ja arhiivitöötajate tööruumid ning viimane korrus on tehnosüsteemide päralt. Linnulennult vaadates on ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone Nooruse ja Ravila tänava poolsest nurgaseinast justkui kolmnurkne tükk puudu. Murtud nurga juures, Ravila tänava poolses otsas asub ka peasissepääs.

Hoone kehand on jagatud pikuti pooleks – maja koosneb kahest suurest plokist. Sissepääsust vasakpoolne hooneplokk on ahtam, 12 meetrit lai ning parempoolne laiem, 21 meetrit lai. Nende kahe poole vahele on surutud läbipaistev ja taevast peegeldav klaas-aatrium. Hoone lühemates otstes tõmbub aatriumi klaaspind sügavale küljeplokkide vahele, mistõttu ei ole hoone sissepääsu eemalt märgata. Peauks on hoone välisseinast umbes 10 meetrit ehk 14–15 sammu seespool.

Lihtsa vormiga hoonet ilmestab huvitav fassaadilahendus. Sissepääsust vasakpoolne hooneplokk on tumeda ilmastikukindla fassaadikangaga kaetud alates II korrusest üles välja. Kare kangas on paari meetri võrra eespool kogu maja fassaadist ning kinnitatud metallist sõrestikkonstruktsiooni külge. Kanga mustal taustal lookleb valge labürindimuster nimega Uure. Uure on uuristatud mälestuste muster, mis jäljendab aju struktuure. Esimesel korrusel kulgeb ühtlane klaasakende rivi. Kirjeldatud hooneosa kasutatakse I korrusel uurijate teenindamiseks, teistel korrustel tööruumidena ja konserveerimistöödeks.

Peauksest parempoolne hooneplokk on ühtlaselt maapinnani ulatuvast hallist betoonist. Fassaadimuster on siin lahendatud hiiglaslike betoonist A4 paberilehtedena, mis koolduvad kergelt ühest nurgast üles. Paberilehed on asetatud fasssaadile pikuti, osa kooldub paremalt alt, osa ülevalt vasakust nurgast, teised on sirged. Kirjeldatud hooneosa kasutatakse mastaapse hoidlana ja uute arhiivimaterjalide vastuvõtuks. Siin asub ka muuseumituba ja konverentsiruum.

Kirjeldustõlgete autor on Liisi Selg, konsultant Kai Kunder.