Suhtmõõtkava

Eesti alal on mõõtühikutes ja seega ka kaardi mõõtkavades paralleelselt eksisteerinud kaks traditsiooni:

• vana-liivimaa mõõtühikute süsteemil, küünral (61 cm) põhinevad mõõtkavad (5200; 10400; 52000);

• vene mõõtühikute süsteemil — versta tollis — baseeruvad mõõtkavad (4200, 5600, 8400, 10500, 42000). Kaartide puhul arvestati, mitmele tollile (2,54 cm) kaardil vastab üks verst (1066,8 m) ehk 500 sülda (Faden) tegelikkuses. Kaardil mõõtkavaga 1:4200 vastab üks verst tegelikkuses 10 tollile kaardil, mõõtkavaga 5600 aga 7,5 tollile. Suuremõõtkavaga kaartide puhul kasutati põhiühikuna sülda (2,134 m).

Vene mõõtühikute süsteem hakkas levima 19. sajandi teisel poolel. Kõik rootsiaegsed kaardid on vana-liivimaa mõõtühikute süsteemis.

Kui kaardil/plaanil suhtmõõtkava puudub, on see teisendatud kas graafilisest või tekstilisest mõõtkavast. Kui nii tekst– kui ka suhtmõõtkava puudub, on antud hinnanguline mõõtkava nurksulgudes, nt [4200].