Rahvusarhiivi vanim teadaolev kaart pärineb hinnanguliselt 1630. aastast. Esimene suurem kaardiseeria pärineb 1680.–1690. aastatest, mil seoses mõisate reduktsiooniga viidi läbi kogu maad hõlmav kaardistamine. 18. sajandil toimusid süstemaatilised kaardistustööd vaid Saaremaal ning sellest perioodist on originaalkaarte säilinud vähe.Ulatuslikud katastreerimistööd käivitusid taas seoses 19. sajandi alguse talurahvareformidega. 19. sajandist ja 20. sajandi algusest pärineb juba rohkem kaarte. Kaardid on enamasti käsikirjalised ja koloreeritud, sageli kaunilt illustreeritud.

20. sajandi kaartide hulgas on juba palju trükitud kaarte, mida on kasutatud ka erikaartide alusena. Kaartidel leiavad kajastust ajaloolised sündmused ja ühiskondlikud murrangud. Maareformi tulemusi Eesti Vabariigis ja omandi muutusi kajastavad kümned tuhanded katastri- ja maakorralduskaardid, palju on maade ja metsade kasutamisega seotud plaane ja piirikaarte. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane, sh 1940. aastal NSV Liidu sõjaväele kasutada antud maade kohta. Eesti sõjaväetopograafide tööst on arhiivi jõudnud vaid trükitud valmiskaardid, muud Sõjavägede Staabi topograafilised materjalid võttis Nõukogude armee omavaldusse. Esimese maailmasõja ajast on lisaks väiksematele skeemidele ja plaanidele arhiivi jõudnud Tsaari–Venemaa topograafiliste kaartide põhjal Saksamaal aastail 1916–1918 koostatud Baltimaade ja Loode–Venemaa kaarte ja samalaadseid Saksamaal koostatud kaarte teise maailmasõja aegadest.

Nõukogude ajast on arhiivis vähe kaarte, kaart olid nõukogude ajal ülimalt salastatud dokument. Leidub majandite maakasutuse plaane, rajoonide majandusarengu plaane, linnade generaalplaane, linnaosade ja väiksemate piirkondade plaane. Oluliselt suurem, võrreldes varasemate perioodidega, on mitmesuguste tehniliste rajatiste kaartide, skeemide ja plaanide hulk (raudteed, maanteed, sadamad, kaevandused, tööstuspiirkonnad, side– ja elektriliinid). On ka plaane, mida polegi realiseeritud, näiteks 1920. aastate raudteevõrgu täiendused või Suur–Tallinna plaan Esimese maailmasõja eelõhtust (ERA.T-6.3.1727).

Uuematest materjalidest on kirjeldatud 1989. aastal koostatud rajoonide skemaatilised kaardid ning linnade ja asulate plaanid Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaameti arhiivist (ERA.R-10).

Kaardikirjeldused võivad olla esitatud kaardil, kuid kaardilt võib leida ka rea numbreid või tähiseid, mida kaardil ära ei seletata. Siis tasub uurida, kas kaardi juurde kuulub kaardikirjeldusraamat, plaani seletuskiri või mõni muu dokument. Neid kaartide infosüsteemist ei leia, kuid üldjuhul on need leitavad kaardiga samast säilikust või arhiivifondist. Näiteks säilik ERA.R-1.16.49 esineb järgnevas mahus: kaartide andmebaasis, AISis ja Saagas.

Suuremad kaardikogud tekkisid maade reguleerimise ja mõõdistamisega tegelevate asutuste juurde, samuti hoiti plaane ja kaarte omandiõigusliku tõestusmaterjalina alal krediidi– ja kinnistusametites. Tähtsamatest kaarte sisaldavatest fondidest ja kollektsioonidest võiks siinkohal nimetada järgmisi: Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner (EAA.1), Eestimaa rüütelkond (EAA.854), Eesti Maakrediidiselts (EAA.2486), Eestimaa kubermangu joonestuskoda (EAA.46), Liivimaa kubermangu joonestuskoda (EAA.308), Kaardikogu (EAA.2072), Katastridokumentide kollektsioon (EAA.3724), Eesti Vabariigi Riigikantselei (ERA.31), Eesti Vabariigi Ministrite Nõukogu (ERA.R-1), Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond (ERA.T-3) ja (ERA.62), Ehituste ja maa-alade kaartide, plaanide, jooniste ja projektide kollektsioon (ERA.T-6), Riigimetsade talitus (ERA.63), Riiklik Projekteerimise Instituut Eesti Põllumajandusprojekt (ERA.T-34), Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaamet (ERA.R-10), Saare Maakonna hooneregistritalitus (SAMA.451). Lisaks leidub kaarte ja plaane kõikide perioodide riigiasutuste, linna-, maa- ja vallavalitsuste, kinnistusametite, isiku– ja mõisafondides ja ka erinevate organisatsioonide arhiivides.

2016. a. novembris lisandusid andmebaasi Tallinna Linnaarhiivi kaartide kirjeldused ja digikujutised.

Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu on Tallinna Linnavalitsuse allasutuste (aastatest 1877–1917 Tallinna Ehitus- ja Teedekomisjon, Puiesteede komisjon, Maamõõdu osakond jm., 1917. aastast Ehitusosakond ja majandusosakond), Nõmme alevi ja linnavalitsuse, aga osaliselt juba ka Tallinna rae tegevuse käigus loodud ja saadud plaanide ja kaartide ja nendega seotud muude dokumentide kollektsioon, mis sisaldab umbes 5000 säilikut.

Vanimad Tallinna linna ja linnasarase plaanid pärinevad 1680. aastatest. Osalt on tegemist originaalplaanidega, osaliselt koopiatega Rootsi sõjaarhiivist ja mujalt. Tallinna kindlustuste plaanid algavad 1634.aastast ja on peamiselt koopiad Rootsi sõjaarhiivist. Omandiõigusega seotud krundiplaanide seeria ulatub 1750. aastatest kuni 1870.aastateni. Sellele lisandub, ilmselt endisest majandusosakonnast pärinev väga detailne linna rendikruntide seeria aastatest 1880 kuni 1940. Üksikute Tallinna linnaosade, sealhulgas endise Nõmme alevi ja linna ning nende üksikute piirkondade ja tänavate plaane leidub alates 19. sajandi algusest kuni umbes 1940. aastani.Tallinna linna ümbruse plaanid ja kaardid hõlmavad peamiselt endis ilinna mõisaid: Väo, Rae, Kautjala, Koitjärve, Haabersti, Mõigu(Toomkiriku mõis), Kurna, Lehmja jt. millest vanimad linnamõisate plaanid pärinevad 17. sajandi lõpust.

Läti ajalooarhiivist on andmebaasis koopiad kaartidest ja plaanidest 17. sajandist 20.sajandi alguseni Kaartide ja plaanide kollektsioonis (LVVA.6828). Kogus on linnade plaane, teede kaarte, maakasutusplaane, metsaplaane, mis kujutavad peamiselt Liivimaa, aga ka Eestimaa kubermangu alasid.

2018. a. alguses lisandus mõnikümmend 20. sajandi linnaplaani Eesti Arhitektuurimuuseumi (EAM) kogudest.

Rahvusarhiivi kaardikogus leiduvad suuremõõtkavalised ehk topograafilised kaardid Eesti territooriumist: