Arhiiv kogub

Rahvusarhiiv tugineb arhiiviväärtusliku teabe kogumisel kogumispõhimõtetele (26.06.2024). Need sätestavad, mida me Rahvusarhiivis kogume ja kuidas me seda teeme. Liikuva pildi (film ja videosalvestised), foto- ja helimaterjali kogumine toimub vastavalt Rahvusarhiivi filmiarhiivi tegevuspõhimõtetele (29.03 2018, uuendatud 08.02.2024).

Eraisikud

Arhiiv kogub eraisikute kaudu saadud dokumente, kui need võivad huvi pakkuda uurijatele ning pakuvad täiendavat teavet Rahvusarhiivi kogudele. Eelistame tervikkollektsioone, mis kajastavad inimese elukäiku või pikemat perioodi sellest või terviklikke temaatilisi kollektsioone. Üksikud dokumendid pakuvad huvi juhul, kui need täiendavad juba olemasolevat arhiivi.

Ajalooliste dokumentide, fotode ja filmide üleandmiseks palume kirjutada aadressil kogumine[at]ra.ee. Vajadusel suuname Teid edasi teiste mäluasutuste poole.

Esemeid arhiiv säilitamiseks vastu ei võta ning sellisel juhul soovitame võtta ühendust muuseumitega.

Avaliku sektori asutused

Avalikke arhivaale luuakse avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse käigus. Avalikke ülesandeid täitvad asutused on kohustatud arhivaalid Rahvusarhiivi üle andma (vt üleandmise juhist) hiljemalt 10 aastat pärast nende loomist või saamist sõltumata sellest, millisel teabekandjal need on.

Avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente ehk arhivaale, on välja selgitatud 30. detsembri 2011. aasta hindamisotsusega nr 548. Neid asutusi nimetatakse hindamisotsuses arhiivimoodustajateks. Siit saab kontrollida, kas avalikke ülesandeid täitev asutus on arhiivimoodustaja või mitte, samuti näha nimekirja Rahvusarhiivi arhiivimoodustajatest.

Organisatsioonid ja ettevõtted

Rahvusarhiiv pöörab pidevat tähelepanu ka era- ja mittetulundussektorites tekkivale teabele. Paljudele organisatsioonidele on Rahvusarhiiv juba teinud koostööettepaneku. Ühiskonna arengu igakülgse kirjeldamise seisukohast on oluline ka erasektoris tekkiv arhiiviväärtuslik teave ning selle dokumenteerimine.

Rahvusarhiiv võtab dokumente vastu annetuste ja kingitustena, dokumentide omandiõigus läheb sel juhul üle Eesti Vabariigile. Eraõiguslikel üleandjatel on õigus kehtestada arhivaalidele juurdepääsupiirangud või kasutamiskord kuni 50 aastaks alates üleandmisest.