Uurimistööde teemad
Siin on väike valik mõningatest teemadest ja allikatest, mis võiksid õpilastele jõukohased olla. Nõu pidamiseks tasub tulla uurimistöö infotundi või võta meiega ühendust arhiivikool@ra.ee.
Suguvõsauurimine
Enne arhiiviallikate kallale asumist uuri välja, milliseid andmeid saad oma vanematelt, vanavanematelt või teistelt sugulastelt teada. Kogu info kokku ja pane see kusagile kirja. Alusta nimedest (ees-, perekonna- ja neiupõlvenimed), kuupäevadest (millal keegi sündis, millal koolis käis, millal abiellus jmt) ja kohtadest (kus ta sündis, kus elas, kus koolis käis). Meie allikate põhjal saad täita tekkinud lüngad.
NB! Kindlasti kohtad suguvõsauurimise käigus vene- ja saksakeelseid kirikuraamatuid. Siiski, alates 1834. aastast on andmed neis esitatud tabeli kujul, nii et kui kord on selge, kus miski asub, saab hakkama ka mittekeeleoskaja. Enamus laiemalt kasutatavaid allikaid on digitud ja kättesaadavad Saagas.
Kui algus tehtud, saab tulla meiega nõu pidama.
Abiks on Sulle veel:
- Nippe ja viiteid sisaldav tekst meie kodulehel
- Must, Aadu. Perekonnaloo uurija käsiraamat. Tallinn, 2015
- Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Kleio, 2000
Kodukoha ajalugu fotode, videote ja kaartide põhjal
Rahvusarhiivis on väga palju fotomaterjali, samuti võib leida mõningaid filmiklippe ja kaarte. Nii saab näiteks uurida, mis ajast mõni maja pärineb, milliseid maju enam pole või milliste funktsioon on muutunud – näiteks apteegist on saanud elumaja.
Fotosid ja videoid saad otsida Meediateegist ja kaarte kaartide andmebaasist. Vaata ka juhiseid, milliseid materjale võib leida arhiivist mõisa ja talu ning erinevate linnade kohta.
Palju fotosid leiab näiteks Kehra kohta.
Lisaks saad vaadata näiteks Kehra tselluloositehase pidulikku avamist, tööprotsesse samas tehases 1940. aastal ja 1961. aastal.
Abiks on Sulle veel:
- Miidla, Ants. Kehra lood. Kehra, 2014
- Erelt, Pekka. Kehra paberivabrik 75. Kehra, 2013
Suur hulk fotosid leidub meie kogudes ka näiteks Haapsalu kohta.
Saab näha mitmeid Haapsalu vaateid videolt. Haapsalu kohta leiab ka mitmeid kaarte, näiteks 1798. aastast, 1859. aastast, 1925. aastast ja 1934. aastast.
Abiks on Sulle:
- Paulus, Katrin. Haapsalu. Tallinn, 2013
Hoone ajalugu
Võid keskenduda uurimise käigus ka ainult ühele hoonele – saad näiteks välja uurida, mis ajast see pärineb, kas on tehtud ümberehitusi ja kes oli arhitekt. Esialgsed juhised, kust alustada, leiad meie videost:
Kui Sulle pakub huvi hoopis mõne mõisa ajalugu, leiad selle uurimiseks abi siit: https://www.youtube.com/embed/f85Zm20LThQ
NB! Olenevalt hoone ehitusajast ja asukohast, võid kokku puutuda saksa- või venekeelsete dokumentidega. Kindlasti leiad ka digimata dokumente, mis tähendab, et peaksid nende nägemiseks tulema arhiivi.
Abiks on Sulle:
- Juhised meie kodulehel
- Vaata ka esitlust mõisate ja talude kohta leiduvast
Vana portreefoto taaslavastus
Miks mitte proovida mõnd vana fotot taasluua? Rahvusarhiivi kogudes leiduvaid fotosid saad otsida andmebaasist Fotis.
Viljandi fotograaf, Jaan Riet tegi omal ajal väga palju portreefotosid. Siin on mõned näited tema fotodest:
Täpsemalt saad tema kohta lugeda meie blogist ja Tunas ilmunud artiklist. Portreefotosid leiad veel näiteks perekond von zur Mühleni kogust ja perekond Ungern-Sternbergi kogust.
Huvitavad lood vallakohtuprotokollidest
Arhiivil on parajasti käimas ühisloomeprojekt vallakohtumaterjalide kohta, mis tähendab, et selles saavad kõik kaasa lüüa. Otsi ülesse oma valla lood ning uuri, milliste muredega kohtusse pöörduti? Kuidas neid lahendati? Millised olid tavapärased karistused? Kui oskad ja jõuad, saad ise veel sisestamata protokolle lisada, aga võid valida ka mõne sellise piirkonna ja perioodi, kus protokollid on juba sisestatud. Vaata ka juhiseid, millist materjali arhiivis kohtute kohta leidub.
NB! Olenevalt ajast ja kohast võivad mõned protokollid olla vene- või murdekeelsed.
Moefotod
Kui Sind kõnetab mood, siis on võimalik ka sellest teemast arhiivi materjalide abil ülevaade saada. Fotosid otsi andmebaasist Fotis.
Mõned näited fotodest:
- 1980. aastad
- 1970. aastad
- 1960. aastad
Siit saad vaadata lühikest videoklippi Tallinna Moemaja moedemonstratsioonist 1967. aastal. 1960. aastatel ilmus ka ühe ringvaate raames kriitiline pala kübaratest. Videoid otsi filmiarhiivi infosüsteemist Fis.
- 1950. aastad
Ka 1950. aastate moe kohta on võimalik leida lühikesi videoid, näiteks 1957. aastast, 1958. aastast ning 1959. aastast. Üks video näitab uusi tööriiete moode.
Tallinna Moemaja dokumendid on leitavad Tallinna Linnaarhiivist.
Abiks on Sulle veel:
- Komissarov, E., Teeäär, B jt. Mood ja külm sõda. Tallinn, 2012
Kooli ajalugu
Olenevalt kooli asutamise ajast võib olla sellega seotud üsnagi mahukas lugu ning enamus koole on oma üldise aja- ja tekkeloo ka kirja pannud. Niisiis võib keskenduda ka mõnele aspektile sellest, näiteks uurida tollaseid lõputunnistusi ja teha selle põhjal analüüsi – näiteks kes olid kooliõpilased kindlal perioodil – olid nad poisid või tüdrukud? Mis vanuses tuldi kooli ja millal lahkuti? Milliseid õppeaineid õpetati? Milline oli õppeedukus? Kui võimalik, võib juurde võtta ka mõne klassipäeviku ja selgitada välja, mitu tundi oli tavaliselt ühel päeval, mis nendes õpiti, kuidas üldse tollane koolielu võis välja näha? Huvitavat infot annavad teinekord ka pedagoogika nõukogu või hoolekogu protokollid, mis annavad ülevaate aktuaalsetest probleemidest.
Arhiivist võib leida kooli kohta ka mõningaid fotosid (otsi Fotis-est), vahel harva isegi filmiklipi (otsi Fis-ist). Vaata ka juhiseid, millist infot arhiivist koolide ja ülikoolide kohta leida võib.
NB! Kooliajalugu puudutavad materjalid ei ole enamasti digitud, see tähendab, et nendega saab tutvuda arhiivis kohapeal. Ning kui uurida dokumente, mis loodud enne 1918. aastat, võib kohata vene- või saksakeelseid materjale. Paljud Eesti vabariigi aegsed dokumendid koolide kohta on hoiul Rahvusarhiivi Tallinna majades. Sirvi seal leiduvat materjali siit.
Mõned näited materjalidest, mis meil koolide kohta on:
- Abja-Paluoja algkool
- Ahja algkool
- Juurikaru algkool
- Jõgeva algkool
- Kambja algkool
- Karaski algkool
- Kilingi-Nõmme II algkool
- Kolga algkool
- Kolga-Jaani 7-klassiline kool
- Laiuse algkool
- Lauka algkool
- Loksa algkool
- Maarja-Magdaleena algkool
- Pala algkool
- Palade algkool
- Puhja algkool
- Puurmani algkool
- Pärnu VIII 8-klassiline kool
- Rõngu algkool
- Sadala algkool
- Simuna algkool
- Suure-Jaani linna algkool
- Suure-Kõpu algkool
- Tarvastu algkool
- Torma algkool
- Vaimastvere algkool
- Valgu algkool
- Virula (Tori) algkool
- Võhma algkool
- Võnnu algkool
Abiks on Sulle:
- Nippe ja viiteid sisaldav tekst meie kodulehel
- Andresen, Lembit. Eesti kooli ajalugu : algusest kuni 1940. aastani. Tallinn, 2003
Praktiline töö – arhiiv korda
Miks mitte teha loov- või uurimistöö hoopis praktilise tööna? Võib-olla on Sinu koolil arhiiv, mis vajaks korrastamist ja ülevaatamist? Või ehk on Sinu perekonnal säilinud mitmeid olulisi dokumente, n-ö perekonna arhiiv, mida korda sättida?
Tutvu üldise infoga, kuidas arhiivides dokumente korrastatakse, ning seejärel pane paika oma tööplaan. Praktilise töö juurde peaks kuuluma lühike ülevaade, kuidas ja miks Sa midagi tegid. Kui tegemist on mahuka arhiiviga, võid jagada selle mitmeks osaks ning korrastada vaid osa sellest. Kuigi eelkõige ettevõtetele suunatud, võid abi saada ka sellest videost, kus tutvustatakse just digidokumentide korrastamist.
Abiks on Sulle: