Digitaalarhiivindus
Põhimõtted
Digitaalsete arhivaalide pikaajalisel säilitamisel kasutab rahvusarhiiv migreerimisstrateegiat. Lahti seletatuna tähendab see, et digitaalseid arhivaale hoitakse alati kujul, mis on lihtsalt kasutatav hetkel laialt levinud riist- ja tarkvara abil. Läbi erinevate failivormingute analüüsimise on koostatud nn arhiivivormingute loetelu, mis sisaldab pikaajalise säilitamise mõttes enim soovitatavaid failivorminguid, kõik digitaalarhiivi üle antud failid migreeritakse nendesse vormingutesse. Samal ajal jälgitakse rahvusvahelisi arenguid nende failivormingute toetuse osas, vajadusel uuendatakse arhiivivormingute loetelu ning migreeritakse failid uude vormingusse.
Oluline osa on ka digitaalsete arhivaalide kirjeldustel ehk metaandmetel. Kõik rahvusarhiivis säilitatavad digitaalsed arhivaalid on põhjalikult kirjeldatud nii, et oleks võimalik nende lihtne leidmine ning haldamine.
Füüsiliselt säilitatakse digitaalseid arhivaale erinevates asukohtades võrdväärsete koopiatena. Sellega tagatakse arhivaalide olemasolu ka juhul, kui ühes asukohas on toimunud andmete hävimine. Sarnaselt failivormingutele analüüsitakse tekkivaid säilituslahendusi ning kasutatakse hetkel sobivaimaid andmekandjaid ja nende lugemiseks vajalikku riistvara. Hetkel säilitab rahvusarhiiv digitaalseid arhivaale samaaegselt online kettamassiivis ning magnetlintidel.
Rahvusarhiivi digitaalarhiiv arendatakse modulaarsena, mis võimaldab erinevaid digitaalarhiivi mooduleid (digitaalsete arhivaalide vastuvõtt, füüsiline säilitamine, kirjelduste haldamine, juurdepääs) vajadusel teistest moodulitest eraldiseisvalt välja vahetada, tagades samas terviksüsteemi pikaajalise kasutatavuse,
Rahvusarhiivi digitaalarhiivi põhimõtted on täpsemalt kirjeldatud järgmistes dokumentides:
- Digitaalarhiivi visioon
- Digitaalarhiivi arhitektuur
- Digitaalarhiivi funktsionaalsus
- Digitaalarhiivi toimimismudel
Rahvusarhiivi digitaalarhiivinduse strateegia 2005–2010 kirjeldas digitaalarhiivinduslikke põhimõtteid, sõnavara ning esitas arengustrateegia nimetatud perioodil.
Arhiivieeskirjas on esitatud üldised nõuded hetkel kehtivatele arhiivivormingutele.
Standardid
Rahvusarhiiv järgib digitaalarhiivi loomisel ning digitaalsete arhivaalide säilitamisel järgmiseid alusdokumente:
- ISO 14721:2003 Space data and information transfer systems – Open archival information system – Reference model (OAIS)
Rahvusvaheline standard ISO 14721, laiemalt tuntud kui OAIS defineerib digitaalarhiivi ning selles säilitatava informatsiooni struktuuri, samuti esitab üldised nõuded digitaalarhiivi töövoogudele ning funktsionaalsustele. Rahvusarhiiv on OAISi aluseks võtnud oma digitaalarhiivi arendamisel.
- Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem (ISKE)
ISKE võimaldab asutustel hinnata oma infosüsteemide turbeastet ning pakub välja komplekti meedetest, millede rakendamisel on tagatud informatsiooni piisav turvalisus ning säilivus. Rahvusarhiiv võtab ISKE aluseks oma digitaalarhiivi turbemeetmete arendamisel ning rakendamisel.