Andmebaas "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi (uue nimetusega Rahvusarhiivi) fondides" hõlmab valdavat osa Ajalooarhiivi paljudes erinevates fondides säilitatavaist trükistest nimetatud ajaperioodist. Välja on jäetud vaid arhivaalides leiduvad tempelmaksu laekumist puudutavad kirjad, võlakirjad, tõendid ja kviitungid. Enamiku andmebaasis sisalduvast 1114-st trükisest moodustavad provintsiaalvõimude korraldused, mida Eestimaal nimetati reeglina plakatiteks ning Liivimaal patentideks, nende terminite kasutamisel ei ole oldud järjekindel.
Näiteks Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie nimetab korralduses 4. detsembrist 1700 oma varasemat korraldust 12. novembrist ühtaegu nii plakatiks kui patendiks, kindralfeldmarssal Robert Douglas nimetab oma Liivimaa kubermangu puudutavat korraldust 13. augustist 1659 plakatiks. Tingituna arhiivimaterjalide ebaühtlasest säilimisest on Eestimaa kubermangu kohta palju rohkem dokumente.
Kui Vene võimu kehtestamise järel 18. sajandil trükitud kubermanguvõimude korralduste ja teadaannete kasutamist hõlbustavad mitmed käsiraamatud ja registrid, siis Rootsi võimuperioodi kohta on taolisi väljaandeid märksa napimalt (Livländische Gouvernements-Regierungs-Patente, gesammelt und geordnet von C. F. W. Goldmann, 1696-1710; Lieffländische Landes-Ordnungen nebst dazu gehörigen Placaten und Stadgen. Riga 1707). See andmebaas aitab seda lünka täita.
Andmebaas on valminud Ajalooarhiivi publitseerimisosakonnas Rahvusarhiivi teadusnõukogus heakskiidetud teadusprojekti "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" raames.
Trükised mikrofilmiti Ajalooarhiivi tagatisfonditalituses, digitaalne kujutis loeti filmilt arvutisse Riigiarhiivi konserveerimistalituses. Andmebaasi ettevalmistamisel digitaalseks publikatsiooniks osales ja digitaalse publikatsiooni tehnilist teostust juhtis Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakond.
Andmebaasi koostaja Kersti Lust tänab nõuannete ja abi eest Enn Küngi, Aleksander Loiti, Helmut Piirimäed, Kai Tafenaud, Helina Tammanit, Ülle Tarkiainenit, Enn Tarvelit, Arvo Teringut jt.
Näiteks Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie nimetab korralduses 4. detsembrist 1700 oma varasemat korraldust 12. novembrist ühtaegu nii plakatiks kui patendiks, kindralfeldmarssal Robert Douglas nimetab oma Liivimaa kubermangu puudutavat korraldust 13. augustist 1659 plakatiks. Tingituna arhiivimaterjalide ebaühtlasest säilimisest on Eestimaa kubermangu kohta palju rohkem dokumente.
Kui Vene võimu kehtestamise järel 18. sajandil trükitud kubermanguvõimude korralduste ja teadaannete kasutamist hõlbustavad mitmed käsiraamatud ja registrid, siis Rootsi võimuperioodi kohta on taolisi väljaandeid märksa napimalt (Livländische Gouvernements-Regierungs-Patente, gesammelt und geordnet von C. F. W. Goldmann, 1696-1710; Lieffländische Landes-Ordnungen nebst dazu gehörigen Placaten und Stadgen. Riga 1707). See andmebaas aitab seda lünka täita.
Andmebaas on valminud Ajalooarhiivi publitseerimisosakonnas Rahvusarhiivi teadusnõukogus heakskiidetud teadusprojekti "17. sajandi (kuni 1710) trükised Ajalooarhiivi fondides" raames.
Trükised mikrofilmiti Ajalooarhiivi tagatisfonditalituses, digitaalne kujutis loeti filmilt arvutisse Riigiarhiivi konserveerimistalituses. Andmebaasi ettevalmistamisel digitaalseks publikatsiooniks osales ja digitaalse publikatsiooni tehnilist teostust juhtis Ajalooarhiivi infotehnoloogia osakond.
Andmebaasi koostaja Kersti Lust tänab nõuannete ja abi eest Enn Küngi, Aleksander Loiti, Helmut Piirimäed, Kai Tafenaud, Helina Tammanit, Ülle Tarkiainenit, Enn Tarvelit, Arvo Teringut jt.