Autoriõigused andmebaasile kuuluvad Eesti Ajalooarhiivile ja Tartu Ülikoolile. Andmebaasi või selle osa reprodutseerimine ja levitamine on lubatud ainult Eesti Ajalooarhiivi ja Tartu Ülikooli nõusolekul.

Album Academicumi koostamislugu
Album Academicumi koostamispõhimõtted ja ülevaade allikatest

Iga isiku kohta leiduvad andmed:
1) matriklinumber;
2) perekonnanimi ja eesnimi (-nimed);
3) rahvus (mitte-eestlastest üliõpilastel);
4) sünniaeg;
5) sünnikoht;
6) isanimi;
7) isa tegevusala;
8) keskhariduse omandamise koht ja aasta;
9) õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid Tartu ülikoolis ning teistes kõrgkoolides;
9a) teaduskraadid;
9b) teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de) pealkiri (pealkirjad);
10) Tartu ülikooli juures tegutsenud üliõpilasorganisatsiooni nimi, mille liige oli antud isik;
11) surmaaeg;
12) surmakoht;
13) eluloolised andmed;
14) viited kasutatud kirjandusele;
15) teised matriklinumbrid (isikutel, kes olid immatrikuleeritud ka enne
1. detsembrit 1919).

V. Tamuli saatesõna 1994. aastal ilmunud Album Academicumile

Album Academicumis kasutatud lühendid

Koostamislugu

AA eeltöid alustati Eesti Ajalooarhiivis 1976. aastal. 1976–1990 olid selle töö peamisteks tegijateks Shirley Kodasma, Malle Loit, Salme Nõmmeots ja Valdek Pütsep. Paralleelselt koostati samade inimeste poolt ka teost "Tartu Ülikooli üliõpilaskonna teatmik 1889–1918" (ilmus 1986–1988), töö AAga edenes aeglaselt ja katkes 1990. aastal. Töö tulemusena oli valminud matrikliraamatute publikatsiooni käsikiri koos isikunimede alfabeetilise registriga, mille andmestikku oli parandatud ja täiendatud isikutoimikute alusel. Koostamise järjepidevuse katkemise tõttu tuli töö jätkajatel hiljem enamik kasutatud materjalist uuesti läbi vaadata ja käsikiri üle kontrollida.

Aastatel 1992–1994 AAd koostanud töörühm (Lauri Lindström ja Helina Tamman, kellele aastal 1993 lisandusid Toomas Hiio, Ene Hiio ja Arti Hilpus, aastal 1994 Leino Pahtma ja Argo Kuusik; arvutitöötlus 1993–1994 Toomas Tamman) alustas isikunimede registri arvutisse sisestamisest ja registris esinevate lünkade täitmisest (1992–1993). 1993. aasta kevadel, pärast finantseerimise algust Eesti Teadusfondi poolt, sisestati arvutisse ka ülejäänud mustandkäsikiri ja kujundati see andmebaasiks, mis oluliselt lihtsustas edasist tööd. Põhiandmestiku korrigeerimine lõppes alles 1994. aasta kevadel.

Paralleelselt põhiandmestiku täiendamise ja korrigeerimisega süstematiseeriti ja ühtlustati olemasolev teave.

Kuna eesmärgiks oli seatud matrikliraamatute allikapublikatsiooni kujundamine samaaegselt ka biograafiliseks teatmeteoseks, alustati 1993. aasta sügisel põhiandmestiku täiendamist elulooliste andmetega. Kui 1993. aasta algul oli olemas juhuslikku laadi eluloolisi fakte ca 500–600 isiku kohta, siis 1994. aasta septembris ulatus isikute arv, kelle kohta oli olemas eluloolisi andmeid, ca 12 700ni (2/3 immatrikuleeritutest).

Reageering koostajate poolt kodu- ja väliseesti ajakirjanduses avaldatud üleskutsetele andmete saamiseks Tartu ülikooli vilistlaste kohta oli ootamatult elav, laekunud kirju analüüsides tuleb aga nentida, et kodu-Eestis vastati üleskutsetele tunduvalt vähema aktiivsusega kui välis-Eestis. 1994. aasta suvel töötati läbi aastatel 1991–1994 EAAsse ja Tartu ülikooli arhiivi laekunud taotlused teatiste saamiseks õpingute kohta Tartu ülikoolis. Koostajad pöördusid kirja teel teatisi taotlenud isikute poole lisaandmete saamiseks, ca 350le välja saadetud kirjale tuli üle 250 vastuse. Kokku laekus unikaalseid andmeid rohkem kui 1000 inimese kohta.

1994. aasta septembris loodi olemasoleva andmebaasi põhjal trükivalmis käsikiri.

AA sisaldab 20 783 isiku 31 417 erinevat perekonnanime. Erinevate perekonnanimede rohkus on tingitud kirjaviisi muutustest eesti keeles, nimede eestistamisest 20–30ndatel aastatel, muutuvast transliteratsioonist põhjustatud teistest rahvustest üliõpilaste perekonnanimede erinevatest vormidest erinevates dokumentides jms.

Koostajad on püüdnud läheneda kasutada olnud allikmaterjalidele võimalikult objektiivselt. Siiski ei õnnestunud paljude isikute kohta saada täiendavaid või täpsustavaid andmeid ning ei saa välistada, et teosesse on sattunud vigu või valeinformatsiooni.

Koostamispõhimõtted ja ülevaade allikatest

"Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944" on Eesti Ajalooarhiivis asuvate Tartu ülikooli matrikliraamatute elulooliste andmetega täiendatud andmebaas, mis üritab anda ülevaate esimese eestikeelses ülikoolis õppinud põlvkonna saatusest. Kuna eelnevad Album Academicumid ei haaranud Tartu ülikooli tegevussemestrit 1918/II, Saksa okupatsiooni aegset nn Landesuniversitäti, on see lisatud.

AA põhiallikad on Eesti Ajalooarhiivis ja Tartu ülikooli arhiivis säilitatavad Tartu ülikooli matrikliraamatud ja üliõpilaste isikutoimikud:

Eesti Ajalooarhiivis

• F 2100, n 1 (üliõpilaste isiklikud toimikud);
• F 2100, n 11, s 13 (isikute nimekiri, kellele Tartu ülikool on välja andnud diplomeid ja teaduslikke kraade),
• F 2100, n 11, s 52-61 (Tartu ülikooli matrikliraamatud aastatest 1919-1939),
• F 2100, n 11, s 126 (rohuteaduse kuulajate registreerimise raamat);
• F 2100, n 16, s 6 (1918. aasta II semestri matrikliraamat);

Tartu ülikooli arhiivis asuv Album Academicum VI (matrikliraamat 1939–1944).

Matrikliraamatute andmetele on lisatud teistest arhiivimaterjalidest, biograafilisest kirjandusest ja mõnedest ajakirjandusväljaannetest kogutud lisateavet peamiselt õpingutejärgse elu- ja teenistuskäigu kohta. Teistele allikatele tuginedes on korrigeeritud ka matrikliraamatutes esinevaid vigu ja eksitusi.

Andmed õpingute kohta Tartu ülikoolis põhinevad eelpoolnimetatud allikatel. Samas ei ole need ainsad õpinguid või üliõpilaste arvestust peegeldavad allikad. Teaduskondadel olid eraldi üliõpilaste registreerimise raamatud, eraldi arvestust peeti ülikooli teistkordselt immatrikuleeritute kohta, eksmatrikuleeritute kohta jne. Erinevate allikate andmed ei pruugi alati kattuda.

Andmed iga isiku kohta on AAs järjestatud :

1) matriklinumber;
2) perekonnanimi ja eesnimi (-nimed);
3) rahvus (mitte-eestlastest üliõpilastel);
4) sünniaeg;
5) sünnikoht;
6) isanimi;
7) isa tegevusala;
8) keskhariduse omandamise koht ja aasta;
9) õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid Tartu ülikoolis ning teistes kõrgkoolides;
9a) teaduskraadid;
9b) teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de) pealkiri (pealkirjad);
10) Tartu ülikooli juures tegutsenud üliõpilasorganisatsiooni nimi, mille liige oli antud isik;
11) surmaaeg;
12) surmakoht;
13) eluloolised andmed;
14) viited kasutatud kirjandusele;
15) teised matriklinumbrid (isikutel, kes olid immatrikuleeritud ka enne 1. detsembrit 1919).

1. Matriklinumber

1919. aastal võeti kasutusele uued matriklinumbrid, mis jätkusid kuni 1944. aasta I semestri lõpuni. 1918. aasta II semestril oli kasutusel oma matriklinumeratsioon. Farmaatsia kuulajate eristaatus säilis 1931. aasta II semestrini, see kehtis ka 1918. aasta II semestril. Seetõttu on AAs kasutatud nelja liiki matriklinumbreid:

• 1919/II–1944/I immatrikuleeriti 19954 üliõpilast (matriklinumbrid 1–19954)
• 1919/II–1931/II immatrikuleeriti 179 rohuteaduse kuulajat
  (matriklinumbrid F-1 – F-179)
• 1918. a II semestril immatrikuleeriti 1011 üliõpilast (matriklinumbrid S-1 – S-1011)
• 1918. a II semestril immatrikuleeriti 33 rohuteaduse kuulajat
  (matriklinumbrid P-1 – P-33).

Eksmatrikuleeritud üliõpilasele uuesti immatrikuleerimisel tavaliselt uut matriklinumbrit ei antud, sissekandeid matrikliraamatusse jätkati sama matriklinumbri juures. Siiski immatrikuleeriti 1919/II – 1944/I teadaolevalt 32 üliõpilast erinevatel põhjustel kaks korda. 7 rohuteaduse kuulajat olid immatrikuleeritud ka üliõpilastena.

1918. aasta II semestril õppinutest jätkasid õpinguid Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis vastavalt 344 üliõpilast ja 10 farmaatsia kuulajat.

2. Perekonnanimi ja eesnimi (-nimed)

Perekonna- ja eesnimed on antud vastavalt sissekannetele matrikliraamatutes. Sulgudes on toodud nimemuutuste läbi (nimede eestistamine, abiellumine, adopteerimine) saadud nimed. Abielus olles, adopteeritutena või pärast nimede eestistamist immatrikuleeritutel on neiupõlvenimi, adopteerimise-eelne või eestistamata nimi toodud samuti sulgudes. Sulgudes on ka erineva transliteratsiooni tõttu tekkinud nimevormid, mis erinevad matrikliraamatutesse kantutest.

Matrikliraamatute sissekandeid on perekonna- ja eesnimede osas korrigeeritud kahel juhtumil:

• V-tähte sisaldavate eesti perekonna- ja eesnimede esitamisel on loobutud 1920ndate aastate algul matrikliraamatutes kasutatud W-tähte sisaldavatest nimevormidest;
• teistest rahvustest (peamiselt saksa) üliõpilaste perekonna- ja eesnimed, mis on 1930ndate aastate matrikliraamatutesse kantud eesti kirjaviisis, on esitatud vastava keele kirjaviisis.

Andmete puudumise tõttu ei ole alati märgitud adopteerimise, abiellumise või nime eestistamise aastat. Mõnede isikute puhul on andmete puudumise tõttu selgusetuks jäänud, kas perekonnanime muutmise põhjuseks on olnud eestistamine või abiellumine. Seetõttu puudub nendel juhtudel ka vastav märge ja sulgudes on toodud ainult uus nimi.

Mõnedel isikutel on perekonnanime järel sulgudes ka pseudonüüm(id). Aadlikel järgneb eesnimele partikkel von, tituleeritud aadlikel on selle järel ka tiitel.

3. Rahvus

Matrikliraamatutesse on rahvus märgitud ebajärjekindlalt, siiski on AAs nende mitte-eestlaste nimede järel, kellele matrikliraamatusse rahvus märgitud on, see ka ära toodud. Eestlastele rahvust märgitud ei ole, eksituste vältimiseks on koostajad loobunud rahvuse märkimisest ka isikutele, kelle kohta matrikliraamatutes vastav sissekanne puudub. Seetõttu puudub Tartu ülikooli üliõpilaskonna rahvusliku koosseisu kohta aastail
1919/II – 1944/I täpne ülevaade. 55 isikul on erinevates dokumentides märgitud erinev rahvus või on nende kohta teada rahvuse muutmise fakt dokumentides. Sellisel juhul on AAs märgitud mõlemad rahvused.

4. Sünniaeg

Tsaari-Venemaal oli kasutusel vana (juuliuse) kalender, enne 1918. aastat sündinute sünniajad on AAs uude (gregooriuse) kalendrisse ümber arvestatud. Matrikliraamatutesse kanti sünniajad immatrikuleerimisel esitatud dokumentidele vastavalt ja enamikul juhtudel märgiti juurde, kas sünnidaatum on vana või uue kalendri järgi. Siiski esineb matrikliraamatutes selles osas rohkesti vigu. Enamik sünniaegu on paralleelsete allikate (isikutoimikutes leiduvad ristimis-, sünni- ja isikutunnistuste ärakirjad, omakäelised elulood üliõpilasorganisatsioonide materjalide hulgas, gümnaasiumide lõputunnistused, Eesti gümnaasiumide lõpetanute nimekirjad jms.) põhjal kontrollitud, vaatamata sellele on ebatäpsused võimalikud, kuna isikutoimikuid ei ole kõigi üliõpilaste kohta.

Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et pärast gregooriuse kalendrile üleminekut ei olnud kuupäevade ümberarvutamise reeglid üldtuntud ja tihti lisati 13 päeva ka daatumitele enne 1. märtsi 1900. Seetõttu esineb nii matrikliraamatutes kui ka isikudokumentides palju ühepäevalisi ümberarvutamisvigu. Et paljude isikute kohta on matrikliraamatute ja dokumentide põhjal teada ainult ümberarvutatud sünnidaatum, ei olnud nende õigsust võimalik kontrollida. Seetõttu võib esineda juhtumeid, kus sünniajale vana kalendri järgi on liidetud 2 x 13 (12) päeva või on sünniaeg esitatud vana kalendri järgi.

1918. aasta II semestri matrikliraamatutesse oli märgitud vaid vanus. Isikutoimikutest ja teistest allikatest on enamikule tol semestril immatrikuleeritutest leitud täpne sünnidaatum, siiski on 52 üliõpilasel sünniaja asemel näidatud vanus immatrikuleerimise hetkel, s.o septembris–oktoobris 1918.

5. Sünnikoht

Sünnikohad on AAs esitatud sünnikoha administratiivset või (väljaspool Eestit sündinutel) riiklikku kuuluvust ära näidates, kusjuures lähtutud on administratiivsest jaotusest sünnihetkel. Erandiks on sünnikohad Eestis, mis on märgitud vastavalt Eesti Vabariigi piiridele pärast Tartu rahulepingut ja Eesti-Läti piirilepingut sünniajast olenemata.

Sõltuvalt olemasolevatest andmetest on sünnikohad Eestis erineva täpsusastmega. Maal sündinutel on tavaliselt teada sünnivald, kuna see oli märgitud isikudokumentidesse. Teistest allikatest on paljudele üliõpilastele leitud ka täpsem sünnikoht (küla, alev, asundus vms).

Vallanimede kirjutamisel ja vallapiiride arvestamisel on lähtutud 1923. aastal ilmunud "Üleriiklisest asumite nimestikust". Erandiks on nende isikute sünnikohad, kes on sündinud 19. sajandil või 20. sajandi esimesel aastakümnel ja kelle sünnikohaks on vald, mis hiljem liideti mõne teise vallaga. Sellistel juhtumitel on vana valla nimi alles jäetud ja seda ei ole 1920ndate aastate süsteemi sobitatud.

1930ndate aastate lõpul ja 1940ndatel aastatel kanti sünnikoha asemel matrikliraamatutesse tihti valla nimi, kus antud isik immatrikuleerimise hetkel hingekirjas seisis. Samuti ei ole isikudokumendid sel ajal sünnikoha osas enam sellise täpsusastmega nagu 1920ndatel aastatel immatrikuleeritute toimikutes. Seetõttu on mitmele 1940ndatel aastatel immatrikuleeritule sünnikohaks märgitud vald, mis loodi alles 1939. aasta vallareformi käigus.

Sageli esineb sünnikohana mõis või kirikumõis. Kuigi mõisad ja kirikumõisad enne 1919. aasta maareformi (s.o enamiku immatrikuleeritute sünniajal) halduslikult valla alla ei kuulunud, on AA kasutamise lihtsustamiseks nende nimede ees näidatud valla nimi, mille territooriumil mõis või kirikumõis pärast 1919. aastat asus.

Asukohavalla nimega kokkulangevate külade, mõisate ja kirikumõisate nimede ette valla nime märgitud ei ole. Maakonnakeskuste ja teiste tähtsamate linnade nimede ette ei ole kirjutatud maakonna nime.

Sünnikohad, mis asuvad 1921. aastal Valgamaaks ühendatud valdades, on näidatud vastavalt sünniajale enne 1921. aastat Tartu-, Võru- või Viljandimaal, 1921. aastal ja hiljem Valgamaal asuvatena. Sama kehtib ka 1920. aastal Pärnumaa koosseisust Järvamaa alla läinud Käru valla ja 1925. aastal Võrumaa koosseisust Tartumaale läinud Meeksi valla kohta.

Sünnikohad Tsaari-Venemaa Liivimaa kubermangu Valga maakonna aladel, mis Eesti-Läti piiri kindlaksmääramisel jäid Eesti Vabariigi koosseisu (Paju ja Sooru vallad ning osa Vana-Laitsna vallast), on AAs sünniajast sõltumata esitatud 1923. aasta "Üleriiklise asumite nimestiku" järgi. Sama kehtib ka 1920. aastal Tartu rahulepingu alusel Eestiga liidetud Petserimaa ja Narva jõe idakaldal asuvate valdade kohta.

Sünnikoha leidmise lihtsustamiseks on Tsaari-Venemaa kubermangud ja oblastid piirkondadeks rühmitatud. Piirkonnad on Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kaukaasia, Turkestan, Poola ja Soome. Ühegi piirkonna alla kuuluvaiks ei ole loetud Liivimaa, Kuramaa, Vilniuse, Kaunase ja Bessaraabia kubermange. Juhul, kui Suwalki kubermangus asunud sünnikoht on praegusel Leedu Vabariigi territooriumil, ei ole selle kubermangu ette Poolat märgitud. Kubermangu või maakonnaga samanimeliste linnade puhul ei ole kubermangu või maakonna nime korratud. Peterburi märkimisel on kasutatud lühendit Pbg, mida kasutatakse ka perioodi kohta, kui linn kandis Petrogradi nime.

6. Isanimi

AAs on näidatud ka üliõpilase isanimi. Isanimede puudumine võinuks tekitada raskusi samanimeliste isikute identifitseerimisel.

Isanimede esitamisel on lähtutud matrikliraamatutes esitatud andmetest ja kirjaviisist. Kuna suur osa isanimedest on matrikliraamatutesse kantud ilmselt immatrikuleeritavate suuliste ütluste kohaselt, on nende kirjaviisi teistele allikatele toetudes korrigeeritud.

Juudi rahvusest üliõpilaste isanimede esitamine matrikliraamatutes on ebatäpne. Seetõttu on teadaolevad nimed eesti- ja/või heebreapärasteks ühtlustatud.

1918. aasta II semestri matrikliraamatutesse isanimesid ei kantud. Teistest allikatest on leitud 115 sel semestril immatrikuleeritu isanimed.

7. Isa tegevusala

Ülevaate saamiseks üliõpilaste sotsiaalsest päritolust on AAs ära näidatud isa tegevusala. Isa tegevusala märgiti matrikliraamatutesse enam-vähem järjekindlalt kuni 1930ndate alguseni ja aastal 1940. 1918. aasta II semestri matrikliraamatusse on kantud isa seisus. Sisu poolest sarnanevad 1940. aasta sissekanded isa tegevusala lahtris 1918. aasta II semestri sissekannetele, kajastades küll mitte enam seisust, vaid immatrikuleeritute vanemate seisundit klassiteooria poolt loodud süsteemis (sellest olenes, kas üliõpilane maksis õppemaksu või mitte).

Matrikliraamatute andmestikku on täiendatud ja korrigeeritud isikutoimikute ja biograafilise kirjanduse abil. Koostajad on püüdnud näidata üliõpilase isa tegevusala sünnihetkel, kuid matrikliraamatute ebajärjekindluse ja teiste allikate mitmepalgelisuse tõttu ei olnud see alati võimalik ning seetõttu on paljudel üliõpilastel näidatud isa tegevusala immatrikuleerimise hetkel.

Isa tegevusala on esitatud võimalikult täpselt. Seetõttu on linnainimestel eelistatud tegevusala omandisuhetele (enamik kaupmehi, arste, tööstureid, käsitöölisi jne olid ka majaomanikud), maal aga suhet omandisse tegevusalale (mõisaomanik, -rentnik, talupidaja, sulane jne mahuvad kõik ühise nimetaja põllumees alla). Et aga erinevates allikates on isa tegevusala erinevalt esitatud, ei olnud võimalik vältida mõistete kohatist kattumist. Nii ei õnnestunud täpsustada, kas 1833 põllumehe puhul on tegemist mõisaomanike (esineb mujal 117 korral), mõisarentnike (56), mõisavalitsejate (107), talupidajate (1205), talurentnike (85), popside (10), kandikohapidajate (8) või põllutöölistega (143). Lahtiseks jääb 62 korral esineva elukutse „põllupidaja" sisu, dokumentides väga sageli kasutatav mõiste „talupidaja" on samuti väga erinevalt interpreteeritav. 219 majaomaniku, 116 linnakodaniku ja 281 käsitöölise puhul ei selgu nende täpsem tegevusala. 514 korda on kasutatud mõistet kooliõpetaja enamasti algkooliõpetaja tähenduses, kuid ei ole võimalik välistada, et nimetatud 514 hulgas ei ole ühtegi gümnaasiumiõpetajat (esineb muidu 55 korral) või köster-kooliõpetajat (28). Samasuguseid vastuolusid esineb ka teiste elukutsete ja tegevusalade puhul.

8. Keskhariduse omandamise koht ja aasta

Immatrikuleerimise eelduseks oli keskhariduse olemasolu, farmaatsia kuulajatel kas keskharidus või mõne ülikooli juures sooritatud apteekri abilise eksam. Kui 1920ndate aastate teisel poolel või 1930–1940ndatel aastatel immatrikuleeritud on lõpetanud gümnaasiumi või sooritanud küpsuseksamid Tallinnas ja Tartus asunud riiklike eksamikomisjonide juures, siis varem immatrikuleeritute puhul on pilt kirevam, immatrikuleerumiseks piisavaks hariduseks loeti ka sõjakoolide või mitmesuguste kursuste lõpetamist. Tuleb arvesse võtta, et andmed keskhariduse omandamise kohta põhinevad immatrikuleerimisel esitatud lõputunnistustel ja ei peegelda kogu ülikoolile eelnenud hariduskäiku. Paljud 1920ndate algul immatrikuleeritud on tegelikult õppinud tsaariajal piiratud õigustega koolides (rahvuskeelsed erakoolid) ja sooritanud vaid küpsuseksamid õigustega gümnaasiumi juures, mille diplomi nad immatrikuleerimisel esitasid. Samal ajal on paljud üliõpilased immatrikuleeritud ka omaaegsete õigusteta koolide diplomite alusel.

Matrikliraamatutes puuduvad andmed keskhariduse kohta, kui immatrikuleeritu on enne Tartu ülikooli õppinud mõnes teises kõrgkoolis. Andmed keskhariduse kohta puuduvad ka paljudel 1918. aasta II semestril ja aastatel 1942–1944 immatrikuleeritutel. Osaliselt on lüngad teiste allikate abil täidetud.

Seoses haridussüsteemi ümberkorraldustega Eesti Vabariigis muutusid ka gümnaasiumide nimed. Koolide nimede esitamisel on püütud säilitada järjepidevust, kuni suuremate ümberkorraldusteni 1930ndate aastate lõpul on koolid näidatud ühe nime all.

Väljaspool Eestit asunud koolide nimed on isikutoimikutes leiduvatel lõputunnistustel olevate ametlike nimede järgi eesti keelde tõlgitud.

9. Õpitud eriala(d) ja õpingudaatumid Tartu ülikoolis ning teistes kõrgkoolides

Õpingud Tartu ülikoolis on AAs esitatud vastavalt matrikliraamatute sellekohastele sissekannetele. Kuna matrikliraamatute sissekanded kajastavad eelkõige semestrimaksu tasumist, ei peegeldu õpingudaatumites tingimata tegelik õpingute kulg.

Teaduskondade, osakondade ja kitsamate erialade esitamisel on kasutatud eestikeelseid lühendeid. Rahvusvaheliste ladina keelest lähtuvate lühendite kasutamisest on loobutud, kuna Tartu ülikooli mõnede teaduskondade, osakondade ja erialade kohta sellised lühendid puuduvad (matemaatika-loodusteaduskond, eriti filosoofiateaduskonna kitsamad erialad). Osakond või kitsam eriala matemaatika-loodusteaduskonnas on näidatud nendel üliõpilastel, kellel see on matrikliraamatusse märgitud. Seetõttu on enamikul lühikest aega õppinutel märgitud vaid teaduskond. Mõnede osakondade ja erialade ette ei ole teaduskonda märgitud. Need osakonnad ja erialad on matemaatika-loodusteaduskonnas loodusteadus, matemaatika ja keemia; arstiteaduskonnas kehaline kasvatus; põllumajandusteaduskonnas agronoomia ja metsandus; õigusteaduskonnas aastani 1926 kaubandus, 1926–1936 majandus. Filosoofiateaduskonnas õppinutel on peaaine(d) üldjuhul näidatud vaid lõpetanutel; juhul, kui lõpetanu on kaitsnud ka magistrikraadi ja peaaine peegeldub magistritöö pealkirjas, seda eelnevalt näidatud ei ole.

Tartu ülikooli teaduskondade ja osakondade süsteem nende isikute kohta käivas teabes, kes vahepeal katkestatud õpinguid pärast 1944. aastat jätkasid, on esitatud hilisemat süsteemi ja selle muutusi arvestades. Erandina ei ole isikutel, kes õppisid pikemate vaheaegadeta ja lõpetasid pärast 1944. aastat, teaduskonna või osakonna nime muutumist näidatud.

Tsaariaegses Tartu ülikoolis ja 1918. aasta II semestril oli 5 teaduskonda: ajaloo-keele-, õigus-, füüsika-matemaatika-, usu- ja arstiteaduskond. Andmed selleaegsete õpingute kohta on esitatud vastavat teaduskondade ja osakondade süsteemi järgides.

Õpingudaatumid on esitatud aastase täpsusega järgmisi tingmärke kasutades:

- aastaarvude vahel tähistab vaheaegadeta õpinguid, aastaarvu järel stuudiumi katkestamist samal aastal. Tuleb arvestada, et 1920ndate aastate algul õppinute puhul vaheaegadeta õpinguid näitav tingmärk alati tegelikku olukorda ei peegelda, kuna Vabadussõjas osalenutel oli õigus tasuta haridusele.

.. aastaarvude vahel tähistab õpinguid vaheajaga/vaheaegadega, mis on lühemad kui 3 aastat. Pikemate vaheaegade puhul on õpingute katkestamise ja uuesti alustamise aastad näidatud. .. aastaarvu järel näitab andmete puudumist õpingute katkestamise aja kohta (peamiselt enne 1918. aastat ja 1940ndatel aastatel immatrikuleeritutel).

* tähistab diplomiga lõpetamist. Tartu ülikooli lõpetasid samal erialal mitu korda üliõpilased, kes filosoofiateaduskonnas mitu peaainet olid valinud; õigusteaduskonnas 1920ndate aastate esimesel poolel nii II kui ka I järgu diplomiga lõpetanud jt. Ka 1940ndatel aastatel lõpetati mitu korda, kuna Saksa okupatsiooni ajal ei tunnustatud Nõukogude-aegseid ja pärast sõda Saksa okupatsiooni aegseid diplomeid.

-* teada on vaid õpingute lõpetamise fakt antud kõrgkoolis ja/või erialal;

.. aastaarvu ees — puuduvad andmed õpingute alguse kohta;

- ilma aastaarvudeta — puuduvad andmed õpingute aja kohta.

Matrikliraamatute andmeid 1940. aastate sissekannete osas on teiste allikate olemasolu korral korrigeeritud, kuna ülikoolist lahkumist registreeriti ebajärjekindlalt. Nii on paljud 1941. aastal arreteeritud, küüditatud, Punaarmeesse mobiliseeritud või Nõukogude Liidu tagalasse evakueeritud üliõpilased ametlikult eksmatrikuleeritud alles 1942. aastal. Viimane kehtib ka paljude juudi rahvusest tudengite kohta, kelle õpingute jätkumine Saksa okupatsiooni aegses Tartu Ülikoolis ei ole tõenäoline. Paljud 1943. aastal või 1944. aastal enne Saksa okupatsiooni lõppu ülikoolist lahkunud üliõpilased on ametlikult eksmatrikuleeritud alles 31. detsembril 1944 või koguni 1945. aastal. Et andmed 1941. aastal mõrvatute, küüditatute, arreteeritute, mobiliseeritute ja evakueeritute ning 1943–1944 mobiliseeritute, langenute, Läände põgenenute ja 1944 Saksa või Nõukogude okupatsioonivõimude poolt arreteeritute või hukatute kohta ei ole täielikud, võivad paljud aastal 1942 või 1945 eksmatrikuleeritud, kelle kohta hilisemad andmed puuduvad, tegelikult ülalnimetatute hulka kuuluda.

Õpingud teistes kõrgkoolides on esitatud vastavalt teistes allikates ja kirjanduses leidunud andmetele ning on seetõttu lünklikud. Nii puuduvad andmed paljude isikute õpingute lõpetamise kohta, kes pärast Eestist lahkumist töötasid lõpetatud kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel (arstid, advokaadid jms); mõnede isikute kohta on teada vaid akadeemilise kraadi olemasolu, andmed stuudiumi lõpetamise koha ja aja kohta puuduvad; tihti on teada vaid mõnes ülikoolis õppimise fakt, andmed teaduskonna, õppimise aja ja õpingute lõpetamise kohta puuduvad; USA kõrgkoolides õppinute puhul ei selgu mõnikord, millise ülikooliga on tegemist (näiteks ei tehta allikates tihti vahet New Yorgi Linna Ülikooli ja New Yorgi Ülikooli vahel); esinevad juhtumid, kus kõrgkoolis, millises isik on õppinud, näidatud eriala üldse puudub (näiteks ei olnud ega ole tänapäevani võimalik Peterburi ülikoolis arstiteadust õppida) jms.

Eesti Vabariigi aegsetest kõrgematest õppeasutustest on kõrgkoolideks loetud Tallinna Tehnikaülikool ja kõrgemat eriharidust andnud õppeasutused: Kõrgem Kunstikool "Pallas", Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool, Riigi Kunsttööstuskool ja Tallinna Tehnikumi kõrgem aste. Tallinna Tehnikum, õpetajate seminarid, merekoolid ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste süsteemi ülejäänud koolid, millistes samuti õpiti pärast gümnaasiumi lõpetamist, kõrgkoolide hulka arvatud ei ole.

Välismaa kõrgkoolide nimed ja nendes õpetatavate erialade nimetused on võimaluse korral eesti keelde tõlgitud. Asukohamaa keeles on esitatud kõrgkoolide nimed, mille korrektne eesti keelde tõlkimine ei ole võimalik (mõned Prantsusmaa, USA, Kanada ja Austraalia kõrgkoolid, näiteks Chicago La Salle Extension University). Samuti on algkeeles või rahvusvahelise lühendiga toodud eriala, millele eesti keeles puudub täpne vaste (rer pol jms).

9a) Teaduskraadid

Tartu ülikooli juures aastani 1944 omistatud teaduskraadid on toodud tolleaegseid ametlikke ladinakeelseid lühendeid kasutades. Ka välismaa kõrgkoolide poolt omistatud teaduskraadid on toodud ladinakeelsete lühenditega, välja arvatud Inglismaa, USA, Kanada ja Austraalia kõrgkoolide kraadid. Nende puhul on püütud esitada konkreetse kõrgkooli poolt omistatava kraadi nimetuse ametlik ingliskeelne lühend. Ühtlasema üldpildi huvides on Eesti NSVs või mujal Nõukogude Liidus antud teaduskraadide nimetused ladinakeelseteks lühenditeks mugandatud.

Tartu ülikooli juures anti välja järgmisi teaduskraade:

usuteaduskonnas: dr theol, mag theol, cand theol (1921–1925);
õigusteaduskonnas: dr jur, mag jur, mag rer oec (aastast 36 majandusteaduskonnas);
arstiteaduskonnas: dr med;
filosoofiateaduskonnas: dr phil, mag phil;
matemaatika-loodusteaduskonnas: dr phil nat;
a) 1930ndate aastate alguseni: mag math, mag geogr, mag chem, mag geol, mag astr, mag zool, mag mech, mag chem techn, mag bot, mag min, mag geophys, mag phys;
b) 1930ndate aastate algusest alates mag sc nat ja mag sc math;
c) 1920–1925 cand rer nat, cand math, cand chem;
loomaarstiteaduskonnas: dr med vet;
põllumajandusteaduskonnas: dr agr, mag agr.
Peale ülalnimetatute omistati farmaatsia kuulajatele kraade dr pharm ja mag pharm.

AAs ei ole märgitud Rootsi ja Soome ülikoolide kandidaadikraade ning Inglismaa, USA, Kanada ja Austraalia ülikoolide bakalaureusekraade.

Erinevates riikides või ka erinevatel aladel omandatud teaduskraade on väga raske kõrvutada. Siiski saab esile tuua asjaolud, mis mõne teaduskraadi omandanute rohkust seletab. Tartu ülikooli farmaatsia kuulajate kraad mag pharm ei ole päris võrdväärne teiste Tartu ülikooli omistatud magistrikraadidega, kuna farmaatsia kuulamiseks ei olnud keskharidus nõutav ja farmaatsia kuulajate ettenähtud stuudium oli lühem kui teistel erialadel. Saksamaa ülikoolide juures omandatud doktorikraadid on üldiselt väiksema kaaluga kui Tartu ülikooli doktorikraad. Pärast baltisakslaste ümberasumist aastatel 1939–1941 kinnitati paljude ümberasunute magistrikraadid mõnes Saksamaa ülikoolis vastavate doktorikraadidena; ei olnud haruldased ka juhtumid, kui doktoriks ümberatesteerimiseks piisas Tartu ülikooli auhinna- või diplomitööst.

9b) Teaduskraadi(de) omandamiseks kaitstud töö(de) pealkiri (pealkirjad)

AAs on märgitud vaid teaduskraadi omandamiseks kaitstud tööde pealkirjad. Tööde pealkirjad on esitatud üldjuhul keeles, milles need on kirjutatud. Venekeelsed pealkirjad on kirjutatud vastavalt rahvusvahelistele transliteratsioonireeglitele ladina tähestikku kasutades. Eesti NSVs kaitstud tööde puhul ei õnnestunud mõnikord kindlaks teha, millises keeles need on kirjutatud ning esitatud on venekeelse autoreferaadi pealkiri. Vastupidine on olukord, kui mõne Nõukogude Liidu, Euroopa või Põhja-Ameerika teadusasutuse juures koostatud ja kaitstud töö pealkiri on saadud mõnest eestikeelsest allikast ja seetõttu esitatud eestikeelsena. Nõukogudeaegsete tööde puhul on võimaluse korral näidatud kaitsmise aasta, kuid mõnikord on teada ainult Tartu ülikooli nõukogus või NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumi juures asuvas Kõrgemas Atestatsioonikomisjonis kinnitamise aasta.

10. Üliõpilasorganisatsiooni nimi

Üliõpilasorganisatsioonidest on märgitud korporatsioonid ja seltsid, mille liikmeksolek on eluaegne (s.t on olemas ametlikult registreeritud vilistlaskogud) ja mille liikmeskonnad omavahel ei kattu.

Märgitud ei ole kuulumist lühikest aega eksisteerinud organisatsioonidesse (korporatsioonid Kungla, Harjola jms), samuti maakondlikesse kogudesse (Valvila jt), kuna nende tegevus oli vähem aktiivne, organiseerumisprintsiip võimaldas liituda ka korporatsioonide ja seltside liikmetel ning enamik neist hääbus juba enne üliõpilasorganisatsioonide keelamist 1940. aastal. Teaduslikud seltsid olid tavaliselt mingi eriala tudengite huviühendused, nende ühiskondlik aktiivsus oli väiksem.

Kuulumine organisatsiooni on märgitud vaid neile üliõpilastele, kes olid organisatsioonide tegevliikmed. Andmed korporatsioonide ja seltside liikmeskonna kohta pärinevad üliõpilasorganisatsioonide poolt igal semestril Tartu ülikooli valitsusele esitatud nimekirjadest. Andmed organisatsioonide nende liikmete kohta, kes on vastu võetud paguluses või pärast üliõpilasorganisatsioonide taastamist 1980ndate aastate lõpus, pärinevad üliõpilasorganisatsioonide väljaannetest ja eraarhiivide materjalidest. Organisatsiooni nimetus on märgitud kõigile tegevliikmeks saanutele, hilisem väljaastumine, kui väljaastunu ei saanud mõnes teises organisatsioonis tegevliikmeks, AAs ei kajastu.

Organisatsioonide nimede lühendite loetelu:

Ami — naiskorporatsioon Amicitia (asut 1924);
Blt — baltisaksa farmatseutide korporatsioonina asutatud Baltonia (1872–1939, 1911–1932 Fraternitas Pharmaceutica);
BNÜS — Baltisaksa Naisüliõpilaste Selts (Verein Deutsch-Baltischer Studentinnen, 1922–1939);
Boet — vene korporatsioon Boeteia (1926–1931), ühines Fraternitas Aeternaga;
Conc — üliõpilasselts (ÜS) „Concordia" (1923);
Cur — baltisaksa korporatsioon Curonia (1808–1939, Tartus a-ni 1920);
ENÜS — Eesti Naisülõpilaste Selts (1911);
Est — baltisaksa korporatsioon Estonia (1821–1939);
EÜS — Eesti Üliõpilaste Selts (1870);
FP — naiskorporatsioon Filiae Patriae (1920);
FrAcad — Tartus õppivate riigisakslaste ja Venemaa sakslaste korporatsioonina asutatud Fraternitas Academica (1881–1939);
FrAet — vene korporatsioon Fraternitas Aeterna (1923–1940);
FrDorp — baltisaksa loomaarstide korporatsioon Fraternitas Dorpatensis (1854–1930ndate algus);
FrEst — korporatsioon Fraternitas Estica (1907);
FrLiv — farmatseutide korporatsioonina asutatud Fraternitas Liviensis (1918);
FrNorm — 1918. aastal Peterburist Tartusse ümber asunud Venemaa sakslaste korporatsioon Freie deutsche Burschenschaft Fraternitas Normannia (1909–1939);
FrRig — baltisaksa korporatsioon Fraternitas Rigensis (1822–1939, a-ni 1920 Tartus);
FrRth — vene korporatsioon Fraternitas Ruthenia (1929–1932; tegutses ajal, kui Fraternitas Slavia oli keelatud);
FrSlav — vene korporatsioon Fraternitas Slavia (1923–1940);
FrTart — loomaarstide korporatsioonina asutatud Fraternitas Tartuensis (1929);
Hasm — juudi korporatsioon Hasmonea (1923–1940);
Ilm — Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS) „Ilmatar" (1920);
Ind — naiskorporatsioon Indla (1924);
Lem — naiskorporatsioon Lembela (1924);
Lett — läti korporatsioon Lettonia (1870, a-ni 1920 Tartus);
Liiv — Üliõpilasselts (ÜS) „Liivika" (1909);
Lim — juudi korporatsioon Limuvia (registreeritud 1925);
Liv — baltisaksa korporatsioon Livonia (1822–1939);
Met — läti üliõpilasorganisatsioon Metraine (1927–1935);
Neo — baltisaksa korporatsioon Neobaltia (1879–1939);
Pol — poola korporatsioon Polonia (1828–1918);
Põh — Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) „Põhjala" (1884);
Rev — korporatsioon Revelia (1920);
Rml — Üliõpilasselts (ÜS) „Raimla" (1922);
Rot — korporatsioon Rotalia (1913);
Sak — korporatsioon Sakala (1909);
SorOri — vene naiskorporatsioon Sororitas Oriens (1928–1940);
Tehn — korporatsioon Tehnola (1921; peamiselt Tallinna Tehnikumi, hiljem Tallinna Tehnikaülikooli juures);
Teut — volgasakslaste korporatsioon Teutonia (1909–1930ndad, a-ni 1918 Tartus);
Ug — korporatsioon Ugala (1913);
Vel — Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) „Veljesto" (1920);
Vir — korporatsioon Vironia (1900);
Üh — Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) „Ühendus" (1904).

11. Surmaaeg

Surmaaeg on AAs märgitud analoogiliselt sünniajaga. Erandiks on surmaajad, mis ei ole täpselt teada. Kui teada on vaid surma fakt, on märgitud † ja surmakoht (kui see on teada). Kui on teada vaid surma kuu ja aasta, on kuu nimetus sõnadega välja kirjutatud. Mõned surmaajad on allikates antud ebatäpselt, sellistel juhtumitel on need sõltuvalt olemasoleva teabe iseloomust näidatud ligikaudselt (kas enne või pärast mingit aastat).

12. Surmakoht

Surmakohad Eestis on surmaajast olenevalt märgitud:

• enne 1939. aastat: vastavalt haldusjaotusele enne 1939. aasta valdade reformi;
• 1939-1950: vastavalt 1939. aasta valdade reformi järgsele haldusjaotusele;
• pärast 1950. aastat: vastavalt tänapäevasele haldusjaotusele.

Viimase märkimisviisi põhjuseks on asjaolu, et kõigi Eesti NSV rajooni- ja külanõukogupiiride muutuste arvestamine koostajate poolt muutnuks AA kasutamise keerulisemaks.

Surmakohad väljaspool Eestit on surmaajast olenevalt märgitud üldiselt tänapäevaseid riigipiire ja haldusjaotust arvestades.

Erandid:

• Surmakohad II maailmasõja ajal Saksamaaga liidetud Poola aladel (nn Wartheland, nn Kindralkubermang, Lääne-Preisimaa ja endise Danzigi vabalinna territoorium) on näidatud Saksamaal olevatena, kuna tihti ei võimalda allikates olevad andmed leida surmakoha tänapäevast nime või on surmakohaks näidatud vaid sõjaaegse haldusüksuse nimetus (näiteks Wartheland). Võimaluse korral on sellistele kohanimedele tänapäevased poolakeelsed vasted lisatud.
• Endise Nõukogude Liidu territooriumil asuvad surmakohad on esitatud surmaajale vastavat Nõukogude Liidu haldusjaotust ja kohanime kasutades. Siiski on ühtluse huvides mõned surmakohad surmaaegade puhul enne 1944. aastat näidatud Pihkva või Tomski oblastites asuvatena, kuigi neid oblasteid sel ajal veel ei olnud.

13. Eluloolised andmed

Eluloolised andmed on kogutud Eesti Ajalooarhiivis, Riigiarhiivis, Kirjandusmuuseumis ning USA, Rootsi ja Austraalia eesti arhiivides asuvatest allikmaterjalidest, trükis avaldatud biograafilisest kirjandusest ja teatmeteostest, üliõpilasorganisatsioonide väljaannetest ning olulisematest ajakirjandusväljaannetest. Kasutatud on mitmete üliõpilasorganisatsioonide eraarhiive. Tuleb nentida, et andmeid 1939–1941 ümberasunute ja 1944. aastal Eestist põgenenute kohta on võrreldes siiajäänutega suhteliselt rohkem. Pagulasrühmade ühtekuuluvustunne on olnud tugevam ja paguluses on ilmunud suur hulk biograafilist teavet sisaldavaid raamatuid. Nõukogude ühiskond oli riigikeskne ja huvi üksikisiku saatuse vastu väike. Võrreldes surmakuulutusi välis-Eesti ajalehtedes ja Eesti NSVs ilmunud ajalehtedes torkab kohe silma viimaste oluliselt väiksem informatiivsus. Seetõttu ei pidanud koostajad ka vajalikuks Eesti NSVs ilmunud ajalehtede surmakuulutuste läbitöötamist, kuna isikute identifitseerimine ainult nime järgi ei ole usaldusväärne.

Ajalehtede ja ajakirjade, mille kõik ilmunud numbrid on läbi töötatud, üksikutele numbritele viidatud ei ole. Viidatud ei ole ka Eesti aadress-raamatutest (1926–1927, 1929–1930 ja 1934–1935), telefoniraamatutest (1932, 1935, 1937, 1939 ja 1940) ning Tartu ülikooli isikkooseisu nimekirjadest (1921–1938) pärinevatele või nende abil täpsustatud andmetele.

Alljärgnevalt elulugude koostamispõhimõtetest ja allikatest. Elusündmustele eelneb sündmuse toimumise aeg, andmete vähesuse korral alguse või lõpu aeg (a-ni ja a-st), mõnikord ka ainult aastaarv, mille aegset olukorda vastav allikas kajastab (näiteks: 38 Räpina metsaülem). Elulooliste andmete lõppu märgitud elukoha ees olev aastaarv näitab konkreetse isiku kohta saadud kõige uuema teabe vanust.

Matrikliraamatutest pärinevad andmed üliõpilaste kodakondsuse kohta immatrikuleerimise hetkel ja õpingute ajal. Eesti kodakondsust, kui see ei ole omandatud pärast immatrikuleerimist, märgitud ei ole.

Andmed Vabadussõjast osavõtmise kohta on saadud Vabadussõjas osalemise eest õppemaksust vabastamist taotlejate nimekirjadest. Kahjuks ei saa andmeid Vabadussõjas osalemise kohta pidada ammendavaiks, kuna teiste allikate põhjal selgunud paljude sõjast osavõtnute nimed nendes nimekirjades puuduvad. Autasudest ainsana AAs märgitud Vabadusristi kavaleride nimekiri on ilmunud vastavas ülevaateteoses (viide VR). Suurel osal nimekirja kantud Vabadusristi kavaleridest puuduvad aga lähemad isikuandmed, mis enamlevinud nimede puhul ei võimaldanud konkreetseid isikuid identifitseerida.

Tegevuse ülevaade enne immatrikuleerimist vanemas eas immatrikuleeritutel on koostatud isikutoimikutes leiduvate dokumentide ja üliõpilasorganisatsioonidesse astumisel kirjutatud curriculum vitaede põhjal.

Abikaasa matriklinumber on märgitud nende naisüliõpilaste elulooliste andmete algusesse, kelle abikaasa vaadeldaval perioodil Tartu ülikoolis õppis. Kõiki selliseid seoseid ei õnnestunud välja selgitada, sest ainult vähesed biograafilised teatmeteosed toovad ära abikaasa nime, mõnikord ka täpsemad isikuandmed. Koostajad pidasid siiski vajalikuks olemasoleva teabe esitada.

Elu- ja teenistuskäiguga seotud kohanimed on esitatud vastavalt sündmuse toimumise aja kirjaviisile. II maailmasõja ajal Saksamaa poolt annekteeritud Poola aladel asuvate kohtade nimedele on sulgudes lisatud poolakeelne nimi, kui see õnnestus kindlaks teha.

Asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel on esitatud nende ametlikud nimed või viimati kasutusel olnud nimi. Eesti Vabariigi asutuste nimede kirjaviis lähtub aadress- ja telefoniraamatutest. Võõrkeelsed nimed, mille samatähenduslik tõlkimine eesti keelde ei ole võimalik, on jäetud asukohamaa keelde. Nime muutnud asutustel on reeglina kasutatud nime, mis oli kasutusel siis, kui konkreetse isiku tegevus selles asutuses lõppes. Pikemaajalise tegevuse korral samas asutuses on mõnikord näidatud ka nimemuutused.

Poliitilist tegevust AA ei kajasta, kui tegemist ei ole elukutseliste poliitikute või parteide palgaliste ametnikega. Riikide parlamentidesse kuulumine on märgitud, Eesti Asutava Kogu ja I–V Riigikogu liikmeks olnutel on näidatud partei, mille nimekirjades nad valiti. Poliitiline tegevus on näidatud ka juhul, kui isik on selle eest vanglakaristust kandnud (vabadussõjalaste liikumises osalemise või kommunistliku tegevuse eest vangistatud).

Rahvuslik tegevus paguluses on näidatud pagulasorganisatsioonide juhtidel, ajalehtede-ajakirjade toimetuste liikmetel ja isikutel, kellel see oli põhitegevusala.

1940–1950ndate aastate inimkaotuste kohta Eestis puudub ammendav teave. Koostamisel on kasutatud Vello Salo poolt publitseeritud 1941. aastal arreteeritute ja küüditatute nimekirja (viide VSK; esineb 557 korda) ja Eesti kaadriohvitseride saatust käsitlevat raamatut (EVKO; 395) ning andmebaase 1941–1949 Venemaal hukkunute (VHa; 376) ja 1949. aastal küüditatute (K; 80) kohta. Andmed baltisakslaste kohta pärinevad Georg Adelheimi teosest "Baltische Totenschau" (BT; 147) ja selle lisaköitest (BTn; 80).

1940–1941 arreteeritutele/küüditatutele on AAs märgitud arreteerimise või küüditamise fakt koos aastaarvuga. Nende Venemaale viimist eraldi välja toodud ei ole, kuna see selgub surmakohast või Eestisse tagasipöördumise faktist, paljude isikute kohta on arreteerimise fakt üldse viimane informatsioon ja ei ole välistatud, et nad hukkusid juba Eestis. Andmed 1940–1941 küüditatute ja arreteeritute saatusest Venemaal on niivõrd lünklikud ja vastuolulised, et nende esitamist AAs, välja arvatud surmaajad ja -kohad, ei pidanud koostajad otstarbekaks.

Arreteerimine ja/või hukkamine Saksa okupatsioonivõimude poolt on eraldi välja toodud, kui see ei selgu arreteerimise või hukkamise aastast (aastad 1942–1943). 1944–1945 Nõukogude võimude poolt arreteeritute kohta on konkreetseid andmeid vähe, seetõttu on paljudele neist märgitud arreteerimise fakt ilma aastaarvuta.

1949. aastal küüditatute kohta on teada kinnivõtmise koht ja koht, kuhu küüditati. Need on ka AAs ära toodud. Neile küüditatute nimekirjades olnutele, keda ei küüditatud, on märgitud elukoht aastal 1949.

1950. aasta nn „kodanlike natsionalistide" kampaania aegsed repressioonid väljendusid suures osas tagandamises seniselt ametikohalt ja määramises madalamale ametikohale või vallandamises. Nii kajastub see ka AAs.

Enamik II maailmasõjas Saksa armees võidelnud meestest oli 1945. aastal sõjavangi staatuses ja tihti allikad seda ei märgi. Seetõttu on sõjavangis olemine märgitud ainult pikemaajalise vangistuse puhul, s.o peamiselt Nõukogude Liidus sunnitööl olnutele.

Sõdadest osavõtnutele on märgitud vaid konkreetses sõjas osalemise fakt ja riigi armee, mille koosseisus võideldi. Erandina ei ole isikutele, kes I maailmasõjas olid Vene armees, armeed juurde märgitud (küll on see märgitud I maailmasõjas Saksa poolel võidelnuile); baltisakslastele on märgitud, kas nad võitlesid Vabadussõja ajal Eesti poolel Balti rügemendi koosseisus või kuulusid landesveeri; Vabadusristi kavaleridel on näidatud teenistuskäik Vabadussõja ajal; II maailmasõja ajal Soome armees võidelnutel on näidatud kuulumine 200. eesti jalaväerügemendi koosseisu; kaadriohvitseridel on näidatud teenistuskäik nii sõja- kui ka rahuajal. Täpsemate andmete puudumise tõttu ei saanud koostajad teha vahet vabatahtlike ja mobiliseeritute vahel.

II maailmasõjas Nõukogude Liidu poolel võidelnute puhul tuleb arvestada, et enamik neist kuulus 1942. aastal moodustatud Eesti Laskurkorpuse koosseisu. Saksamaa poolel võidelnud eestlastele on märgitud Saksa armeesse kuulumine, sest reeglina puudub teave konkreetsete üksuste kohta, samuti on vähestel teada sõjas oldud aeg. Erandina on välja toodud Omakaitse üksustesse kuulumine. Samal ajal võib märge Saksa armees tähendada ka ainult Omakaitsesse kuulumist. Tuleb silmas pidada, et aastatel 1942–1944 Tartu ülikooli immatrikuleerimisel oli meessoost isikute puhul enamasti tingimuseks Saksa armees või Omakaitses olemine.

Andmed 1939–1944 Eestist lahkunute kohta pärinevad kahest allikast: 1939–1940 Saksamaale ümberasunutest annab ülevaate Oskar Angeluse vastav teos (ESksm; 874), 1944. aastal Eestist põgenenute kohta pärineb teave enamjaolt Saksamaa põgenikelaagrites koostatud ja hiljem täiendatud isikute kartoteegist (DP; 3550), mis praegu asub Lakewoodi Eesti Arhiivis. Oskar Angeluse teose puuduseks on, et 1940. aastat käsitlev nimekiri on ilma sünniaegadeta. Andmed 1941. aasta nn järelümberasunute kohta pärinevad juhuslikumat laadi allikatest ja ei ole täielikud.

1944. aastal põgenenute kartoteek sisaldab andmeid ca 50 000 isiku kohta. Enamiku kohta on kartoteegikaartidel vaid isikuandmed ja teave Saksamaal viibimisest ning sealt lahkumisest, kuid sageli on näidatud ka elukutse, perekonnaseis ja abikaasa nimi. Siiski ei saa seda kartoteeki lugeda kõigi Eestist põgenenute andmeid sisaldavaks, kuna teistest allikatest on teada veel ligi tuhande Tartu ülikoolis õppinud ja 1944. aastal Eestist lahkunud isiku nimed, kelle andmeid kartoteegis ei leidu. Selles kartoteegis on ka paljude 1939–1941 ümberasunud eestlaste ja baltisakslaste nimed.

Entsüklopeediatest on AA koostamisel kasutatud 1932–1937 ilmunud Eesti Entsüklopeediat (EE1; 65), 1968–1978 ilmunud Eesti Nõukogude Entsüklopeediat (ENE; 326) ja aastast 1985 ilmuva Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia esimest seitset köidet (EE2; 268). ENE ja Eesti NSV ajal ilmunud Eesti Entsüklopeedia köidete puuduseks on nende ideoloogilisus nii isikute valikul kui ka materjali esitamisel. Teatavast ühekülgsusest isikute valikul (eestlastekesksus, põhirõhk rahvusliku liikumise tegelastel ja kultuuritegelastel) ei ole vaba ka 1930ndatel aastatel ilmunud entsüklopeedia.

Olulisematest biograafilistest teatmeteostest on kasutatud 1932. aastal ilmunud raamatut "Eesti avalikud tegelased" (EAT; 197), samuti Kirjandusmuuseumis asuvaid teose allikmaterjale. Raamatu väärtuseks on, et see põhineb suures osas käsiteldavate isikute enda kirjutatud elulugudel. AA koostamise seisukohalt veelgi olulisemaks allikaks oli Kirjandusmuuseumis asuv 1930ndate aastate lõpul "Eesti avalike tegelaste" teise trüki väljaandmiseks kogutud elulooliste materjalide kogu (EAKm; 851). See kogu on vaba trükis ilmunud andmestiku Eesti entsüklopeediale sarnanevatest eelistustest isikute valikul ja sisaldab infot paljude riigiametnike, omavalitsustegelaste, arstide, (eri)teadlaste ja majandustegelaste kohta.

1938. aastal ilmunud "Eesti majandustegelased" (EMT; 194) kajastab majandus- ja poliitikategelaste elulugusid ning täidab osalt "Eesti avalike tegelaste" jäetud tühiku. 1926–1929 ilmunud "Eesti biograafiline leksikon" on käesoleva teose seisukohalt ilmunud liiga vara ja seetõttu sisaldab vaid üksikute 1918–1944 Tartu ülikoolis õppinute elulugusid (EBL; 22), mis on enamikus korratud ülalnimetatud teostes.

Eesti Vabariigis ilmus mitmeid piirkondlikke biograafilisi leksikone, nagu "Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad" (LETB; 197), "Maakondlikud suurmehed. Põhja-Eesti kultuurilugu ja tegelased" (PEKT; 38), "Pärnumaa tegelaste biograafiad" (PTG; 93), "Välis-Eesti tegelased" (VET; 54). Nendes teostes on paljude algkooliõpetajate, vallavanemate, edukate taluperemeeste, kohalike seltskonnategelaste jt elulood, kes suurtesse teatmikesse ei mahu. AA koostamise seisukohalt vähemolulised olid 1940. aastal ilmunud "Eesti tuletõrje leksikon" (ETL; 219) ja 1937. aastal ilmunud "Spordibiograafiline leksikon" (SBL; 309), mis sisaldavad andmeid väga paljude isikute kohta, kajastades kahjuks vaid tuletõrje- ja spordialast tegevust. Ülejäänud elulooliste faktide osas on piirdutud perekonnaseisu ja elukutse esitamisega teose ilmumise hetkel.

AA koostamisel on kasutatud enamikku pärast sõda Eestis ja paguluses ilmunud biograafilistest teostest. Biograafilise kirjanduse alla kuuluvad ka Vello Salo raamatud 1941. aasta küüditatutest ja Eesti Vabariigi kaadriohvitseride saatusest, mis sisaldavad siiski vaid põhiandmeid (nimi, sünniaeg, surmaaeg jms), kajastamata kogu elulugu.

Paguluses ilmunust väärib märkimist 1960ndate aastate lõpul ilmunud "Auraamatu andmete kogu.." (Aur; 769). Vaatamata käsitlemist leidnud laiale isikute ringile on selle teose puuduseks täpsete isikuandmete puudumine enamikul raamatus märgitud isikutest ja paljude ajakirjanduses avaldatul ning mälestustel põhinevate andmete ebausaldusväärsus.

Eraldi rühma biograafiliste teatmeteoste hulgas moodustavad üliõpilasorganisatsioonide biograafilised leksikonid. Need on olemas peaaegu kõigil Tartus tegutsenud baltisaksa korporatsioonidel. „Vanade" baltisaksa korporatsioonide — Curonia, Estonia, Livonia ja Fraternitas Rigensise — peaaegu perekondlikul traditsioonil põhinevad albumid on täielikumad, „nooremate" organisatsioonide albumites on mitmeid isikuid, kelle kohta on on märgitud vaid nimi ja liikmeks astumine. Kuna kõik need teosed on ilmunud pärast sõda Saksamaal, esineb mitmeid ebatäpsusi nimede ja daatumite esitamisel 1920–1940ndatel aastatel Eestis ja Lätis toimunud sündmuste osas. Albumid on koostatud kirjavahetuse ja isiklike mälestuste põhjal ning seetõttu on puuduseks ebaühtlane sündmuste esitamise viis.

Eesti üliõpilasorganisatsioonidest on sarnased teosed olemas Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜSa; 1175), korporatsioon Vironial (VirAlb; 56) ja EÜS „Põhjalal" (Põh; 113). Kõik need teosed on koostatud paguluses. Henno Lenderi "EÜSi biograafiliste andmete kogu" puuduseks on, et see ei sisalda andmeid kõigi EÜSi liikmete kohta. Samuti esineb ebatäpsusi pärast sõda Eestisse jäänute elulugude osas. Põhiandmete osas on raamatud (teos on 3-köiteline) täpsed, kuna Henno Lender on 1970–1980ndatel aastatel saanud kasutada EAAs säilitatavaid Eesti Üliõpilaste Seltsi materjale. EÜS Põhjala matrikkel 1944–1977 sisaldab andmeid ainult EÜS „Põhjala" 1940ndatel aastatel Eestist lahkunud liikmete kohta.

Kahjuks puuduvad teistel eesti üliõpilasorganisatsioonidel biograafilised teatmeteosed liikmeskonna kohta. Ilmunud albumid sisaldavad enamjaolt mälestusi, erialaseid ja muid artikleid. Oluliseks infoallikaks on siiski liikmete juubeliartiklid ja nekroloogid. Mõnedel organisatsioonidel (EÜS, ÜS „Liivika", Rotalia ja Ugala) on paguluses olnud erineva sagedusega ilmuvaid perioodilisi väljaandeid, mis annavad ülevaate liikmete tegevusest ja karjäärist aastate vältel.

Suhteliselt palju on nii paguluses kui ka viimastel aastatel Eestis ilmunud kirjandust sõjaeelses Eesti Vabariigis tegutsenud gümnaasiumide kohta. Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi "Gymnasium Revaliense" (GR; 11), J. Vestholmi Gümnaasiumi "Per aspera ad astra" I, II (JW; 24), Läänemaa Ühisgümnaasiumi "Läänemaa Ühisgümnaasium & Haapsalu 1. Keskkool" (LÜG; 15), Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumi "Mehed Vabaduse puiesteelt" (MVP; 87) ja "Reaali teine raamat" (RTR; 60), Hugo Treffneri Gümnaasiumi "Treffoonia" (TRF; 173) jt sarnased teosed annavad ülevaate koolide ajaloost, sisaldavad õpilaste ja õpetajate nimekirju, mälestusi ning elulugusid.

Tartu ülikoolil (TRÜbn; 387) ja Eesti põllumajandusülikoolil (EPmÜbn; 52) on 1980ndatel aastatel ilmunud biograafilised teatmikud, mis annavad ülevaate pärast sõda nendes õppeasutustes õpetanud ja töötanud isikute kohta. Mõlemas on esitatud täpselt dateeritud eluloolised faktid; puuduseks on nende õppeasutuste teenistusest lahkumise järgse eluloo puudumine paljudel isikutel, ilmumisajast olenevalt on vähe andmeid tegevuse kohta sõja-aastatel.

"Eesti teadlased väljaspool kodumaad" (ETVK; 243) annab ülevaate paguluses silma paistnud eesti teadlaste tegevusest, kellest paljud on õppinud Tartu ülikoolis. Elmar Järvesoo poolt koostatud "Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949" (BÜS; 87) sisaldab Pinnebergis Hamburgi lähedal balti põgenike jaoks asutatud ülikooli ajalugu ja eluloolisi andmeid paljude selle eestlastest üliõpilaste kohta.

AA koostajate käsutuses oli küllalt palju materjali õigusteaduskonna lõpetanute kohta. Eesti Vabariigi Vannutatud Advokaatide Nõukogu aruannete (Adv; 561) põhjal aastatest 1927–1940 on olemas täielik ülevaade neil aastatel vandeadvokaatide ja vandeadvokaadi abidena tegutsenud isikute praksisest. Kasutatud on ka Toomas Anepaio magistritöö materjale Eesti Vabariigis kohtuteenistuses olnud isikute kohta (TAa; 377). Ajakirja Eesti Jurist (EJ; 43) kõigis aastakäikudes sisaldub andmeid vaid 43 Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis õppinu kohta, kuid tuleb silmas pidada, et sõjajärgsetel aastatel oli „eestiaegse" juristidiplomiga isikutel erialase töö leidmine keeruline. Palju õigusteaduskonna lõpetanuid oli riigiasutuste, riiklike pankade, majandusettevõttete ning väli-, kriminaal- ja poliitilise politsei teenistuses, mille kohta tänu aadress-raamatutele on aastate 1926–1927, 1929–1930 ja 1934–1935 lõikes üksikasjaline ülevaade.

Kõige täpsemad on andmed teoloogide kohta, seda tänu Konrad Veemi raamatule "Eesti vaba rahvakirik" (KV; 305) ja Wilhelm Neanderi koostatud baltisaksa kirikuõpetajate biograafilisele teatmikule (DbT; 78). Vaatamata mõningatele ebatäpsustele daatumite osas annavad need hea ülevaate Tartu ülikoolis õppinud kirikuõpetajate elukäigust.

Andmed arstiteaduskonna lõpetanute kohta põhinevad peamiselt ajakirjas Eesti Arst (EA; 269) avaldatud juubeliartiklitel ja nekroloogidel. Suhteliselt palju andmeid arstide kohta on Eesti NSVs ilmunud entsüklopeediates. Kuna Eesti arstiteaduse keskus on alati olnud Tartus, sisaldab Tartu ülikooli õppejõudude ja personali biograafiline nimestik ka paljude arstide elulugusid. Mitmete arstide AAs esitatud eluloolised andmed tuginevad siiski ainult aadressraamatutes olevatele arstide ja tervishoiuasutuste nimekirjadele.

Andmed farmatseutide tegevusest Eesti Vabariigis pärinevad põhiliselt aadressraamatutes sisalduvatest farmatseutide ja apteekide nimekirjadest. Samuti on kasutatud ajakirja Eesti Rohuteadlane (ERt; 74), väärtuslikuks andmeallikaks on selles avaldatud Heino Gustavsoni ülevaated Eesti apteekide ajaloost.

Agronoomide ja metsateadlaste kohta on ilmunud vähem materjali, kasutatud on viimastel aastatel ilmuma hakanud ajakirju Agraarteadus (Agr; 12) ja Eesti Mets (EM; 10), samuti paguluses ilmunud ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis mõningaid numbreid ja teisi paguluses ilmunud materjale metsateadlaste kohta, mis sisaldavad üksikuid eluloolisi fakte (EME; 151).

Matemaatika-loodusteaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas õppinute kohta leidub eluloolist materjali väga mitmesugustes väljaannetes, kõigi loetlemine läheks siinkohal pikale. Märkimist väärivad ajalehed Õpetajate Leht (Eesti NSVs Nõukogude Õpetaja; ÕL; 451) ja Kultuurileht (ilmunud ka nimede all Sirp ja Vasar, Reede ja Sirp; KL; 125). Õpetajate Lehe biograafilises mõttes väärtuslikumaks osaks on pikemate juubeliartiklite ja nekroloogide kõrval juubeliõnnitlused ja Eesti NSVs ordenite, medalite ja aukirjadega autasustatute nimekirjad, kus isiku nime juures on tavaliselt märgitud ka kool, kus ta töötas. Kahjuks annab sedalaadi informatsioon kogu eluloost väga lünkliku pildi. Kultuurileht on biograafilises mõttes märkimisväärne põhjalike juubeliartiklite ja nekroloogide poolest.

Ajakirjandusväljaannetest on kõige suuremaks teabeallikaks olnud Rootsis ilmuv ajaleht Teataja (Te; 1130), milles on avaldatud sadade inimeste põhjalikud elulood, samuti kajastub Teatajas jooksvalt paljude isikute tegevus aastakümnete vältel. Koostajad olid sunnitud loobuma üksiknumbritele viitamisest, sest paljude isikute kohta sisaldas Teataja informatsiooni kümnetes erinevates numbrites. Teataja teeb biograafilises tähenduses hästi kasutatavaks asjaolu, et juubeli- ja surmateated on toodud koos täpsete isikuandmetega. Nende puudumise tõttu Eestis ilmunud ajalehtedes loobusid koostajad eesti päevalehtede läbitöötamisest.

Kõige väärtuslikumaks allikaks AA koostamisel on endiste üliõpilaste, nende sugulaste, sõprade ja tuttavate poolt AAle saadetud elulood ja muud materjalid. Üleskutse andmete saatmiseks avaldas esimene koostav toimkond juba 1990. aastal. Vastusena sellele üleskutsele laekus andmeid 354 endise üliõpilase kohta (viide Kir1). Kuna AA selleaegsed koostajad orienteerusid peamiselt õpinguid puudutava info kogumisele, sisaldavad vähesed nendest kirjadest teavet ülikoolijärgse elukäigu kohta.

1993. aasta lõpul ja 1994. aastal avaldasid koostajad uue üleskutse andmete saatmiseks nii Eesti kui ka Välis-Eesti lehtedes. Vastusena sellele üleskutsele laekus andmeid enam kui 450 isiku kohta (viide Kir2). Koostajad vaatasid läbi ka 1991–1994 EAAsse ja Tartu ülikooli arhiivi saabunud taotlused teatiste saamiseks õpingute kohta Tartu ülikoolis. Nendelt taotlustelt saadud aadressidel saadeti 357 kirja, millest 2/3-le saadi ka vastused (samuti viide Kir2).

Väärtuslikke andmeid AA jaoks on saatnud Agur Benno, kes Göttingeni ülikooli raamatukogus kogus andmeid Göttingeni ülikoolis õppinud ja Saksamaa kõrgkoolide juures doktorikraadi kaitsnud Tartu ülikooli üliõpilaste kohta (viide ABa; 121); Harald Seewann ja Alois Kernbauer, kes saatsid andmeid Grazi Ülikoolis ja Tehnikaülikoolis õppinud isikute kohta (AK&HS; 9); Eugenie Gurin-Loov, Marjasa Vassermann ja Jakob Kaplan, kes kogusid andmeid juudi rahvusest üliõpilaste kohta (EGL; 156 ja JK; 174); Asta Veski täpsustas andmeid korporatsiooni Filiae Patriae liikmete kohta (viite FP; 61 all), Georg Staal korporatsiooni Baltonia liikmete kohta (viite ABG; 60 all), Harri Pärkma korporatsiooni Fraternitas Liviensis liikmete kohta (HPä; 56); Elmar Aruja korraldas andmete kogumise Kanadas ja USAs elavate endiste Tartu ülikooli üliõpilaste kohta (viite Kir2 all), Inno Salasoo endiste Tartu Ülikooli üliõpilaste kohta Austraalias (viide IS1; 182); Jaak Rebane ja Robert Tasso (Lv; 149) ning Elmar Järvesoo (EJa) kogusid andmeid ÜS Liivika liikmete kohta; Olga Berendsen vahendas koostajatele Eesti Arhiivi Ameerika Ühendriikides materjale (OBa; 51); Pekka Erelt täpsustas andmeid EÜS Veljesto liikmete kohta (PEa; 73), Richard Freimann H.Treffneri Gümnaasiumi lõpetanute kohta (RFa; 84).

Paljude olemasolevate allikate kasutamine oli koostajatele liialt töömahukas, mitmed Eesti NSV ajal suletud arhiivid on praegu alles korrastamisjärgus. Tänapäevaks on arvutisse sisestatud veel vähesed arhiivimaterjalid, AA koostamisel õnnestus kasutada vaid Perekonnaseisuameti Tartu büroo andmebaasi Tartus registreeritud surmajuhtumite kohta (PSa; 586). Eestis on mitmeid suure väärtusega eraarhiive, kahjuks ei olnud mitte kõigi nende kasutamine võimalik. Samuti on ajaline distants AA koostamise ja käsitletava perioodi vahel võrdlemisi lühike ning iga päev võib lisanduda uut informatsiooni.

Saateks

Huvilise lugeja-uurija käes olev Tartu Ülikooli "Album Academicum 1918–1944" lõpetab ühe pika, üle saja aasta kestnud publitseerimistööde tsükli.

Nüüdseks on eriraamatutena välja antud andmed kõigi 1632. aastast kuni 1944. aastani Tartu Ülikooli immatrikuleeritud ligi 52 000 üliõpilase kohta.

Algust selle tööga tehti 1852. aastal, mil ilmus C. Rummeli poolt koostatud publikatsioon Tartu keiserlikku ülikooli viiekümne aasta jooksul immatrikuleeritud üliõpilase kohta. Seda täiendati ja pikema ning täielikuma matrikliraamatu publikatsiooni Tartu keiserliku ülikooli üliõpilastest aastatel 1802–1889 andsid välja A. Hasselblatt ja G. Otto.

Pisut vähem kui saja aasta pärast jätkas Tartu Ülikooli immatrikuleeritud üliõpilaste kohta andmete avaldamist A. Tering. Tema poolt koostatud, kommenteeritud ja analüüsitud, Tartu Ülikooli Raamatukogu väljaandel ilmunud Tartu rootsiaegse ülikooli (1632–1710) matrikliraamat nägi trükivalgust 1984. aastal.

Õige pea selle järel, 1980. aastate teisel poolel jätkus ka Tartu keiserlikus ülikoolis 1889–1918. aastani õppinud üliõpilaste andmete avaldamine Eesti Ajalooarhiivi ja ülikooli ühisväljaandes.

Tänaseks oleme jõudnud Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilaskonda puudutava teatmeteoseni.

Pikale publitseerimisteekonnale tagasi vaadates võib küsida: miks püüavad pea kõik maailma ülikoolid, Tartu Ülikool nende hulgas, publitseerida, laiemale avalikkusele tutvustada andmeid oma üliõpilaste kohta läbi aegade? Paljude põhjuste seas tundub üks olulisemaid olevat asjaolu, et üliõpilased on olnud (vähemalt Tartu Ülikoolis 1632-1944) ülikooli täieõiguslikud liikmed, akadeemilised kodanikud ja selle läbi kujundanud poole, kui mitte enam ülikooli akadeemilisest ilmest. Oma ülikooli akadeemilist vaimsust on seal õppinud kandnud edasi nii ajas kui ruumis, kujundades seeläbi tervete ajalooperioodide ja piirkondade vaimset üldilmet. Seda on teinud 1706 rootsiaegses ülikoolis õppinut, 30 032 keiserlikku ülikooli ja episoodiliseks jäänud Maaülikooli (Landesuniversität) immatrikuleeritut ning 20 092 eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilast.

Kui toodud arve pisut liita ja lahutada, selgub, et kõikide varasemate Tartu Ülikooli tegevuse etappide jooksul on seal õppinud kokku ligi 32 000, eestikeelses ülikoolis 1919–1944 aga pisut üle 20 000 üliõpilase. Ehk teisiti öeldes: kahekümne viie eestikeelse ülikooliaasta jooksul Tartus vaid ca 12 000 võrra vähem kui varasema kahesaja ladina-, rootsi-, saksa- ja venekeelse ülikooliaasta jooksul. Paljuski on see tõik muidugi vaid arvumäng: liialt erinevad ja võrreldamatud on olnud ajastud oma võimaluste ja nõudmistega.

Kuid täna, Eesti ülikooli 75. juubeli aastal juhib ülaltoodu siiski tähelepanu perioodi 1919–1944 tähendusele ja osakaalule Tartu Ülikooli ajaloos. Veelgi enam: võttes nii otseses kui kaudses tähenduses üle paljutki varasemast, omas 1919. aastal tööd alustanud eestikeelne Tartu Ülikool kvalitatiivselt uut tähendust põlisrahva — eestlaste jaoks.

Ühe rahvuse täisküpsust tähistab rahvuskeelse kirjaliku kõrgkultuuri, sealhulgas ka tippteaduse olemasolu ning rahvusliku haritlaskonna pidev juurdekasv emakeelse kõrghariduse kaudu. Enam kui 20 000 Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilast moodustasidki suurema osa sõdadevahelise Eesti haritlaskonnast. Just nemad arendasid rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele Eesti teaduse; just nemad, töötades väga mitmesugustel elualadel, rakendasid seda Eesti riigi ja rahva hüvanguks. Tegelikult on nende tähendus ajaliselt veelgi kaugemaleminev: läbi okupatsioonide ja pagulusaastate ulatuvad need rohkem kui 20 000 meest ja naist oma vaimsuses alust panema ka meie tänasele Eesti riigile ja Tartu Ülikoolile.

Olgu käesolev väljaanne praeguste põlvkondade tänutundeliseks kummarduseks neile!

Villu Tamul