Ago Pajuri loeng loeng Eesti sõpradest ja vaenlastest aastail 1917—1920

Rahvusarhiivi peahoone Noora esimene püsinäitus „Keerdkäigud” on üleval kuni juunikuuni. Näituse finaaliks on loengud, mis käsitlevad Eesti iseseisvumiseni viinud sündmusi, protsesse ja valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

23. mail kell 16 ootame ajaloohuvilisi Noorasse (Nooruse 3, Tartu) kuulama Tartu Ülikooli Eesti ajaloo kaasprofessori Ago Pajuri loengut „1917—1920: Eesti sõbrad ja vaenlased”.

Omariiklust ei loodud tühjas ruumis, vaid reaalses maailmas, kus Eestit ümbritses hulk riike, mil kõigil olid omad eesmärgid. Seejuures ei pruukinud need sihid olla püsivad, vaid võisid muutuda vastavalt poliitilistele arengutele. Veelgi enam, igas riigis leidus n.ö peavoolust eristuvaid jõude. Säärases olukorras tuli alles iseseisvuva või äsja iseseisvunud Eesti eliidil teha tõsiseid jõupingutusi, et selgitada erinevate riikide suhtumist nii konkreetselt Eestisse kui ka maailmas toimuvasse üldiselt, püüda äratada huvi vähetuntud väikerahva vastu ning leida enesele sõpru, abistajaid ja liitlasi. Seevastu vaenlased tekkisid näiliselt iseenesest ja Eesti-poolsete pingutusteta. Ehkki alati ei pruukinud seegi päris nii olla ja vähemasti vaenlase kuvandi kujunemine rippus muu hulgas ära ka näiteks valitsevatest eelarvamustest. Keda käsitleti Eestis omariikluse loomise aastail sõpradena ja keda vaenlastena ning kas sõprade või vaenlaste hulka liigitatud riigid vastasid Eestile samasuguste tunnetega?

Ootame kuulama ja näitusega tutvuma!