Tallinna Aadressbüroo loodi Tallinna Linnavolikogu poolt 17. detsembril 1908 vastu võetud otsuse alusel, põhikirja kinnitas Eestimaa kuberner 20. veebruaril 1901 ja büroo alustas tööd 1. juulil 1909. Aadressbüroo seaduse alusel moodustati 1933. aastal riiklikud aadressbürood. Tallinna- Harju prefektuuri juures tööd alustanud Tallinna Aadress- ja Leiubüroo tegevuspiirkonnaks oli lisaks Tallinnale veel ka Nõmme, Paldiski ja Keila linn. Büroo täitis oma põhifunktsioone ka pärast Nõukogude ümberkorraldusi 1940/1941 ja ka Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944. Majaomanikud ja –valdajad (hotelliomanikud, möbleeritud tubade omanikud jt) olid kohustatud esitama Tallinna Aadressbüroole andmeid nende majja elama asunud või sealt lahkunud isikute kohta. Esitatud andmed kanti sissekirjutus- ja väljakirjutuslehtedele nn aadresslehed. Aadresslehtede alusel koostati ülelinnaline elanike register, mille põhjal väljastati teateid elanike elukoha kohta. Aadresslehed seati sisse nii püsielanike kui ka ajutiselt linnas viibivate inimeste kohta alates 14. eluaastast. Alla 14aastavanused lapsed märgiti tavaliselt ema aadresslehele. Aadresslehti ei täidetud kasarmus elavate alamastme sõjaväelaste, riiklike (aga ilmselt ka muude) kasvatusasutuste (lastekodud km) kasvandike, vanglates ja muudes kinnipidamiskohtades viibivate isikute ning linna- ja riigi raviasutuses viibivate isikute kohta.Tallinna Aadressbüroos (1909–1933) koostatud umbes paarist miljonist aadresslehest on säilinud Tallinna Aadressbüroo arhiivifondis (TLA.1376) vaid väga väike osa. Arhiiv ise on jagatud kolme sarja: aadresslehed, majaraamatud ja elanike nimekirjad. Neist mahukaim ongi aadresslehtede sari, mis sisaldab 355 säilikut ajavahemikust 1909‒1929 (1930–1933). Säilikutes on aadresslehed järjestatud alfabeetiliselt.Kõige rohkem aadresslehti (umbes 1/5) on säilinud 1918. aastast. 1920.‒1929. aastate aadresslehtede seast võib leida kriminaalpolitsei, kohtu- ja maksuasutuse kirju isikute tagaotsimise kohta.Tallinna Aadressbüroo arhiivi aadresslehed, mille koguhulk on ligikaudsel hinnangul 400 000–450 000 lehte, on Tallinna Linnarhiivi kõige täpsem ja terviklikum andmekogu Tallinna elanikest 20. sajandi kahekümnendail aastatel.