Arhiivipäringu esitamine

Rahvusarhiiv koostab arhiivimaterjalide alusel vastuseid päringutele ning annab välja arhiiviteatisi.

• Arhiivipäring tuleb esitada siis, kui on tarvis arhiiviteatist õiguste ja tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatise eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot.
  

• Arhiivipäringu võib esitada ka juhul, kui soovitakse teavet isiklikust huvist lähtuvalt. Vastuskirja koostamise teenustasu on 15 eurot. Suuremahulise uurimustöö teenust arhiiv ei paku. Iseseisvaks uurimiseks leiate viiteid ja abimaterjale VAU vasakust tulbast "Arhiiviallikate kasutamine".

Päring tuleb esitada VAU kaudu, selleks tuleb täita VAU arhiivipäringuvorm. Päringu saab esitada ka mistahes rahvusarhiivi arhiivis kohapeal. Küsimuste korral helistage 738 7500.

NB! Päringuvormide kohustuslikud väljad (tärniga tähistatud) on vaja täita, sest vastasel juhul ei saa päringut edastada. Kõik lisaandmed, mida teema kohta teate, võib kirja panna kommentaaride lahtrisse. Mida rohkem algandmeid on arhivaari käsutuses, seda tõenäolisem on saada arhiivist ammendav vastus. Päringu juurde on võimalik eraldi failina lisada dokumendikoopiaid.

Pärast päringu esmast ülevaatamist saadetakse avaldajale makseteade, mille alusel tuleb tasuda riigilõiv rahandusministeeriumi arvelduskontole. Soovi korral saab maksta ka sularahas kohapeal. Päring võetakse töösse alles pärast riigilõivu laekumist. Avaldustele vastamiseks on seadusega ette nähtud üks kuu arvates päringu laekumisest. Kui vastamine ületab nimetatud tähtaja, teavitame isikut aegsasti viivituse põhjustest.

Riigilõivu tagastamise taotlus

Arhiiviteabe vahendamine toimub arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja kohaselt.

Arhiiviteatis koostatakse arhiivimaterjalides sisalduvate andmete põhjal mingi sündmuse, teema või isiku kohta. Arhiiviteatise ülesanne on isiku või asutuse õiguste või tehingute tuvastamine ja tõendamine arhivaalis sisalduva teabe põhjal. Arhiiviteatis väljastatakse päringu esitaja soovi kohaselt kas digitaalselt või paberil.

Õigusaktidest tulenevalt on mitmetele arhivaalidele kehtestatud juurdepääsupiirangud. Päringu esitajat teavitatakse sellest ja palutakse täita juurdepääsutaotlus.

Jah, on küll võimalik. See on kõige mugavam moodus teatise kättesaamiseks, ühtlasi hoiame niiviisi kokku paberit ja säästame loodust.

Päringuvormi täitmisel tuleb märkida, et soovite teatist elektrooniliselt. Kui riigilõiv on laekunud, koostatakse arhiiviteatis ning saadetakse see digitaalselt allkirjastatuna Teie e-posti aadressile.

NB! Kindlasti kontrollige, kas Teie arvutis on tarkvara, mis võimaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti avada.

Arhiiv vastab ka huvipäringutele. Vastuskirja teenustasu on 15 eurot.

NB! Arhiiv ei lahenda päringut, kui esitatud lähteandmed on puudulikud või sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd (nt sugupuu koostamine).

Kui Te vajate arhiiviteatist õiguste või tehingute tõendamiseks ametiasutuses, tuleb selle eest tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 346).

Riigilõivu tasumisest on riigilõivuseaduse §-ide 19 ja 44 alusel vabastatud:

• justiitsministeerium (kui vahendatakse avaldusi riikidevahelise õigusabi lepingu alusel),
• kohus,
• maksuhaldur,
• prokuratuur,
• uurimisasutus,
• notar,
• kohtutäitur,
• pankrotihaldur,
• perekonnaseisuasutus,
• välisministeerium või Eesti välisesindus (kui vahendatakse avaldusi).

Arhiiviteatisele lisatud koopiate eest teenustasu ei võeta.

Kui Te soovite arhiivist teavet isiklikust huvist lähtudes, siis koostab arhiiv vastuskirja, mille eest tuleb maksta teenustasu 15 eurot (alus: haridus- ja teadusministri 22.12.2011. a määrus nr 71 „Arhivaalide kasutamisega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasu määrad“).

Vastuskirjale lisatud koopiad on tasulised, vt haridus- ja teadusministri kinnitatud kulunorme.

Arhiiviteatise või vastuskirja eest tasumiseks saadetakse päringu esitajale makseteade. Kõige mugavam on kasutada makseteatel olevat pangalinki, kuna siis on makseväljad eeltäidetud ning makse laekumine kajastub automaatselt rahvusarhiivi päringusüsteemis. Pangaülekandega tasudes tuleb summa kanda makseteates märgitud rahandusministeeriumi pangakontole. Maksekäsundil tuleb näidata viitenumber ja selgitus (makseteate number, päringu esitamise kuupäev ja päringu esitaja nimi). Kõik nimetatud andmed on kirjas ka makseteatel.

Soovi korral saab tasuda kõigi teenuste eest sularahas või pangakaardiga mistahes rahvusarhiivi üksuses kohapeal.

Arhiiviteatis või vastuskiri väljastatakse viisil, mille päringu esitaja on valinud arhiivipäringut täites:

• e-postiga,
• postiga,
  
• kohapeal mistahes rahvusarhiivi üksuses.
  

Kui arhiiviteatis (või sellele lisatud koopia) sisaldab delikaatseid isikuandmeid, väljastatakse see ainult vahetult avaldajale või tema poolt määratud isikule, kes peab esitama isikut tõendava dokumendi, või postitatakse viisil, mis välistab teabe sattumise kõrvaliste isikute kätte.

Arhiiviteatis/vastuskiri väljastatakse alles pärast riigilõivu/teenustasu tasumist.