Linnajagu | Politseinr | Omanik | Tänav | II | 95 | Bergien | Aia (Garten) |
---|
Pisipoeg Bismark
1867. aasta rahvaloendus viidi Tartu linnas läbi noore õppejõu Adolph Wagneri eestvedamisel. Wagner täitis aastatel 1865–1868 Tartu Ülikooli geograafia, etnograafia ja statistika professori tooli. See oli tema esimene korrapärane professuur, edasi liikus Wagner Freiburgi ning sealt Berliini Ülikooli, kus temast kujunes üks oma ajastu mõjukamaid majandusteadlasi. Wagner oli tulihingeline Otto von Bismarcki ning Saksamaa ühendamise toetaja. Nii tulihingeline, et pani ka oma paar kuud enne rahvaloendust sündinud teisele pojale nimeks Bismark! Sõbrad küll püüdsid teda veenda, et väiksele ilmakodanikule nii suure nime panemine on küsitava väärtusega, kuid sellest polnud kasu. Sünnimeetrika järgi sai poisi täisnimeks küll Karl Albert Friedrich Wilhelm Leo Moritz Bismark Wagner, nimetama hakati teda aga viimase eesnime järgi. Mõne aja möödudes lühenes nimi Bismariks, Ottomari ja sarnaste nimede eeskujul. Paar aastat veel otsa ja poissi hakati siiski Friedrichiks kutsuma.
Allikad:
RA, EAA.1254.1.24 leht 1p
Ludwig Schwalbe. Dorpat vor fünfzig Jahren. Aus den Lebenserinnerungen eines deutschen Professors. Leipzig: S. Hirzel, 1915.
Wolfgang Drechsler, Rainer Kattel. Karl Bücher in Dorpat. – Trames 4/1997. Lk 322–368.