Abi
Tabel vaade Galerii vaade Detail vaade
63401 - 63425 / 63616
1952.a. Helsingi olümpiamängudel klassikalises maadluses kuldmedali võitnud Johannes Kotkas.
1951.a. kunstinäitus. Kunstnikud A. Jegorov ja N. Root O. Männi skulptuurigrupi Tartu kaitsel 1224.a. ees.
1951. aasta Eesti meister hipodroomisõidus noorte 125 cm3 masinaklassis Henno Hendrikson.
1951.a. 4. kvartali töötulemuste järgi omistati kummitööstusele Põhjala teistkordselt esikoht ja Üleliidulise Ametiühingute Kesknõukogu ja NSV Liidu Kergetööstuse Ministeeriumi rändpunalipp üleliidulises sotsialistlikus võistluses. Pildil eeskujuliku kvaliteedi brigaadi brigadir T. Sazonova.
1950.a. purjespordi tšempion - Tallinna Spartaki meeskond.
1950.a. NSV Liidu tšempion motospordis Sergei Ovtšinkin.
1950.a. absoluutsed tšempionid purjespordis Arhangelski ja Štoltser.
1949.a. I kvartali kutseala parim - Udeva sovhoosi lüpsja M. Ollikainen.
1949.a. I kvartali kutseala parim - Udeva sovhoosi lüpsja Lembi Paukku.
1949.a. I kvartali kutseala parim - Udeva sovhoosi lüpsja Amelie Saar.
1949.a. I kvartali kutseala parim - Udeva sovhoosi karjamees Johan Paukku.
1949.a. I kvartali kutseala parim Udeva sovhoosi karjabrigadir Milda Kruusalu.
1948.a. Tallinnas asutatud eksperimentaaltehas sportlikku tüüpi laevade ehitamiseks on ainulaadne Nõukogude Liidus. Spordilaevade Eksperimentaaltehase brigadir A. Truus ja A. Külaots.
1944. aastal Rootsist väljasaadetud eestlased.
1944. aastal Rootsist väljasaadetud eestlased.
1941.-1944. a. fašismiohvrite mälestusmärk Raemetsas.
1940.a. EKP aprillikonverentsist osavõtjad Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja H. Allik (vasakul) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik J. Saat.
1936.a. Berliinis vaba-ja klassikalises maadluses kuldmedali võitnud Kristjan Palusalu.
1928.a. Amsterdamis klassikalises maadluses kuldmedali võitnud Voldemar Väli.
1924. a. EKP korraldatud relvastatud võimuhaaramiskatsel tapetud politseinikele mälestusmärgi avamine Rahumäe kalmistul.
1919.a mõrvatud Eesti Ametiühingute I kongressist osavõtnud saadikute haud.
1918-1920 Vabadussõja kangelaste mälestussamba avamine. 94-aastane Peeter Rauam ja Tiit Vähi ning Jõelähtme muinsuskaitseseltsi esimees hr Hubelmann.
1918-1920 Vabadussõja kangelaste mälestussamba avamine. 94-aastane Peeter Rauam ja Tiit Vähi.
1912.aastal valmistatud käsiprits Eesti NSV Tuletõrjemuuseumis.
1912. aastal ilmumist alustanud bolševistliku ajalehe Kiir toimetuse maja Narvas M.I. Kalinini tänaval.