Abi
Tabel vaade Galerii vaade Detail vaade
526 - 550 / 63159
Viljandi hävituspataljoni liige Nurk, langes 1941.
Viktor Garanin (Aleksei poeg). Teise maailmasõja ajal 13. laskurpolgu luuraja. Langes lahingus Eesti NSV vabastamisel 30. aprillil 1944. a. Kohtla-Järve rajoonis. Portree.
Rahvahulk on kogunenud Tõnismäele Pronkssõduri juurde. Monumendi juurde asetatakse lilli ja küünlaid
Koosolek Balti Laevastiku Ohvitseride Majas Nõukogude Armee tähtpäeval. Osalevad nii noorsõdurid kui ka veteranid ja tsiviilisikud
Aleksander Jakobson, võttis aktiivselt osa Oktoobrirevolutsiooni sündmustest Tartumaal. 1941.a. EKP Läänemaa komitee I sekretär. 1945.a. EKP Pärnumaa komitee I sekretär. 1946.a. töötas EKP Keskkomitees. 1950.a. sotsiaalhoolekande ministri asetäitja. Portree.
Jaan Rebane - Partei Ajaloo Instituudi teadur-tõlk (1960-1970)
Fotol Parteiarhiivi töötaja Galina Allvee.
Alfred Tuur (Denisi poeg; sünd. 1893). Portree
249. Eesti Laskurdiviisi ohvitserid Heinrich Laura ja Fjodor Ivanov.
8. Eesti Laskurkorpuse, 249. eesti laskurdiviisi 917. laskurpolgu ohvitsere.
Johannes Kaasik - (1898-1960) NLKP liige alates 1915.a, võttis osa Oktoobrirevolutsiooni sündmustest Narvas. Kodusõja ajal Punaarmees, alates 1922.a Leningradis
Grupp Kõrgema Parteikooli lõpetanuid vastuvõtul EKP Keskkomitees Karl Vaino juures. Grupipilt.
A. Panksejev õnnitleb Luule Kobinit
Karl Isak, 1. sots. töö kangelane ENSV-s
249. Eesti Laskurdiviisi 925. laskurpolgu 3. pataljoni juhtkond.
Konstantin Rokossovski (1896-1968) - Nõukogude Liidu marssal, kahekordne Nõukogude Liidu kangelane, osales Berliini operatsioonis. Portree
Arnold Meri
ELKNÜ Viljandi maakonnakomitee töötajad
Raadioreporter Esko Tasa osalemas pühadedemonstratsioonil
Nõukogude sõjavägi rünnakul tankide toetusel. Reprofoto trükisest.
Mälestusmärk Kuusalus, Teises maailmasõjas 1941-1945 langenuile. Tekst: "Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejatele".
J. Lilienbach
Mälestusmärk Keilas, aastatel 1941-1945 Teises maailmasõjas langenuile.
Sõjaohvrite mälestusmärk Järveotsal, kuhu on maetud 16000 inimest.
Aleksander Kartavin, EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi majandusjuhataja