Personaalraamatud on peamised suguvõsauurimise allikad, kuna nad katavad suure osa Eesti elanikkonnast 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani.
Luteri kogudustes hakati personaalraamatuid (koguduse liikmete nimekirju ehk registreid) pidama väga erinevatel aegadel. Kõige vanemad personaalraamatud on teada Lõuna-Eestist. Kuna arhiivinimistutes pole alati õigesti vahet tehtud personaalraamatutel ja armulaualiste nimistutel, on raske öelda, millised on vanimad säilinud personaalraamatud. 1683. aastast on pärit Lohusuu piirkonnas elavate Torma koguduse liikmete nimekiri. Suure-Jaani koguduses algavad personaalraamatud 1716. (1738.) aastast (kuigi kõige vanemad pole päris täielikud ega järjest peetud), Otepääl 1749. aastast, Kolga-Jaanis 1748. aastast jne. Kohati on küll tegu koguduseliikmete nimekirjadega, mida pole järjest peetud, vaid kajastavad ainult hetkeseisu. Põhja-Eestist on teada, et Paide koguduse liikmete nimekiri algab 1704. aastast, Juuru koguduses 1736. aastast, Ambla, Lüganuse ja Kadrina koguduses 1790. aastatest.
Armulaualiste nimekirjad algavad tihti juba 17. sajandist (Keilas 1622, Narva Jaanis 1644, Jüril 1658, Rõuges 1661 jne). Armulaualiste nimekirjades on aga peamiselt andmeid leeritatud inimeste ning nende armulaual käimise kohta. Puuduvad andmed vanuse ning leeritamata laste kohta. Viimased andmed on aga personaalraamatutes enamasti olemas. Allikate ebatäpse pealkirjastamise tõttu ongi raske öelda, millal paljudes kogudustes personaalraamatud algavad. Harva on aga personaalraamatutest päris järjepidev aegrida 18. sajandist kuni 1940. aastani. Üheks haruldaseks näiteks on juba mainitud Kolga-Jaani ja Otepää kogudused, kus on järjepidevad personaalraamatud alates vastavalt 1748. ja 1749. aastast. Urvaste koguduses on personaalraamatud järjest 1752. aastast, Põlvas 1757. aastast, Kambjas 1760. aastast.
1834. a kehtima hakanud luteri kiriku seadus nõudis koguduse liikmete nimekirjade ehk personaalraamatute pidama hakkamist kõikides kogudustes. Väga paljudes algavadki personaalraamatud sellest ajast, kusjuures need koostati enamasti 1834. aasta hingeloendi ning Põhja-Eestis 1835. aasta perekonnanimede paneku raamatute alusel. Kahjuks aga ei ole kõikides kogudustes tollest ajast katkematut personaalraamatute rida. Näiteks Amblas algavad personaalraamatud alles 1888, Jämajas 1889, Palamusel 1890, Harju-Ristil 1894.
Hoolimata nende erinevast algusajast on personaalraamatud luterlaste puhul peamised suguvõsauurimise allikad. Üldiselt võib öelda, et nad katavad suurema osa Eesti elanikkonnast 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Välja jäävad nende hulgast õigeusklikud (kuigi segaabielude puhul on nendegi andmed luteri koguduste personaalraamatutes kirjas) ja väiksemate konfessioonide esindajad. Alates kiriku riigist lahutamisest 1926. aastal kaotasid paljud inimesed sideme kirikuga ning nende andmed pole personaalraamatutes enam pärast seda täielikud.
Personaalraamatute kohta on koostatud perekonnaarhiivis (eri aegadel Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi jm valdusalas, pikka aega kandis nimesid Perekonnaseisuaktide arhiiv, Perekonnaseisuamet, praegune Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond) 1960.-1980. aastateni perekonnanimede registreid. Suurema osa neist on koostanud arhiivi pikaajaline töötaja ning juhataja Tiit Rava (1912-2005, töötas arhiivis juba 1930. aastatest alates), teise suure osa koostas tema abikaasa, sama arhiivi töötaja Hedvig Rava (s 1921). Tänu nende tööle on praegu palju hõlpsam kasutada personaalraamatuid, leidmaks nendest konkreetse perekonnanimega inimeste andmeid.
2005. aasta kevadel alustas Eesti Genealoogia Selts nende registrite digitaalkujule viimist, et veelgi hõlbustada personaalraamatute kasutamist ning aidata leida raskesti leitavaid andmeid. Seltsi liikmed ning paljud ka väljastpoolt seltsi on sellest ajast alates abistanud oma valitud koguduse nimeregistrite arvutisse sisestamisel (vt nimekirja). Ajalooarhiivi abiga sai sellest ühtne andmebaas koos otsimootoriga. Andmebaasi täiendamine kestab pidevalt, samuti viiakse iga päev sisse parandusi.
Andmebaas hõlmab peaaegu kõiki koostatud luteri koguduste personaalraamatute registreid. Osad registrid, mis on vastava köite juures, pole andmebaasi veel kantud ning selleks võib igaüks oma abi pakkuda (aadressil fred@isik.ee). Lisaks vajavad koostamist osade personaalraamatute nimeregistrid. Need on koostamata enamasti selliste koguduste puhul, mille personaalraamatute viimane komplekt hõlmab kogu kihelkonda ja on tähestikulises järjekorras (Saarde, Rakvere). Seda, millised personaalraamatud on indekseeritud ning mille nimed on andmebaasis, näete vastava nupukese järgi Saagas säiliku pealkirja järel.
Kuna osad nimed olid kõigepealt registrite koostajate poolt käsikirjaliselt kirja pandud ning seejärel andmebaasi koostajate poolt arvutisse sisestatud, siis on olnud mitmekordne võimalus vigade tekkimiseks. Seetõttu tuleb nimede otsingul appi võtta oma fantaasia, kuidas võisid mitmed ümberkirjutajad teid huvitavaid nimesid allikast välja lugeda. Vigadest teatamiseks on iga kirje juures ka nupuke, millele klikkides avaneb vorm veast teatamiseks. Kirjutage sinna lühidalt, kas vigane on nimekuju, säiliku või lehekülje number. Nimekujud peavad andmebaasis olema kujul, nagu nad on vastavas personaalraamatus, mitte aga sellised, nagu nad võisid olla mõnes hilisemas personaalraamatus või normitud kujul. Õigustatud veateated viiakse andmebaasi. Veateadetele reeglina ei vastata.
NB! Lehekülje number viitab originaalraamatu lehekülje või lehe numbrile, mitte Saagas olevale pildinumbrile! Kuna osasid lehekülgi on Saagas topelt, siis pildi ja lehekülje numbrid ei vasta teineteisele. Samuti on osades raamatutes nummerdatud lehed (st üks leht kahe poolega), osades leheküljed. Seetõttu võib Saaga pildil nr 400 olla umbes lehekülg 400 või hoopis umbes leht 200.
Märkuste lahtris on märgitud, kui andmesisestaja pole nimeregistris olevast lehekülje või säiliku numbrist täpselt aru saanud, samuti võib seal olla mõisa (ja küla) nimi, märkus selle kohta, kui tegu on neiupõlve- või lesenimega jmt. Arhivaali/säiliku numbri all märkuste lahtris mõeldakse enamasti Perekonnaarhiivis antud säiliku (arhivaali) numbrit. Kui raamat on üle antud Ajalooarhiivi, siis on see number muutunud, kuid neid pole olnud võimalik korraga konvertida. Seetõttu soovitame otsida AISist (http://ais.ra.ee) vastava koguduse personaalraamatute hulgast, milline kandis varem otsitavat arhivaali numbrit. See on AISis kirjas märkuste lahtris iga säiliku juures eraldi ning nähtaval ka Saagas iga raamatu alguses.
Otsimootori puhul võib tulemuslikumaks kasutamiseks tähele panna järgmisi nippe.
- Nime võite otsida metamärkidega. See tähendab, et tärniga (*) võite tähistada ükskõik millist kogust (sealhulgas ka 0) ükskõik milliseid tähti ning küsimärgiga (?) ükskõik millist ühte tähte. Näited:
- *tamm leiab Karotamm, Tamm, Veskitamm.
- tamm* leiab Tamm, Tammekunn, Tammeveski, Tammsaar.
- *man* leiab Tammann, Tamman, Strandmann, Mannerg.
- ???mann leiab Tammann, Aasmann, Eermann, aga ei leia pikemaid ega lühemaid nimesid.
Pigem otsige rohkemate metamärkidega, leides nii ka palju mittevajalikke nimesid, kuid saades siiski suurema võimaluse leida nimekuju, mille peale te ise poleks tulnud. Piirates liigselt otsitavat nime, võib teil jääda mõni nimekuju leidmata.
- Nimeregistrite koostajad on tihti kasutanud ö tähe asemel õ tähte, kuigi personaalraamatus oli kirjas ö. Näiteks Köömer asemel Kõõmer. Seepärast võite proovida kindlalt ö-tähte sisaldavat nime otsida ka õ-tähega.
- Nimed on sellisel kujul, nagu nad vastavas personaalraamatus kirjas on. Seega enne 20. sajandit on nad valdavalt vanas kirjaviisis – Vachtra (hiljem Vahtra), Küt (hiljem Kütt), Kivvi (hiljem Kivi) jne. Otsida soovitame mõlemaid kujusid. Otsimisel pakub arvuti välja ka sarnaseid nimesid, millest võiks olla abi. Kaksisvee (w) on enamasti asendatud tavalise v-ga ka siis, kui originaalis on kaksisvee, kuid mõnes registris, eriti täiesti saksakeelsete nimede puhul (Waldmann) võib olla nimi ka kaksisveega.
Andmete sisestajad (nende hulgas on ka EGeSi mittekuuluvaid vabatahtlikke) seisuga 29.02.2024:
- Märt Aab
- Andry Arro
- Ain Birk
- Britt Elu
- Birgit Elu
- Eda Faulhuber
- Peeter Grünberg
- Hubert Gutmann
- Piret Gyninen
- Katrin Hanko
- Urmas Heinaste
- Piia Heinla
- Juta Heinloo
- Ines Horton
- Ants Härma
- Malle Jaagola
- Mare-Ann Jaeger
- Eve Järv
- Assar Järvekülg
- Kairi Järvpõld
- Eve Jürgens
- Kati Karja
- Kalev Kask
- Anne Kaunismaa
- Urmas Kernu
- Toomas Kivisto
- Kaire Koch
- Egle Kreisen
- Kadri Kruusiauk
- Juta Kuik
- Maris Lauri
- Maidu Leever
- Mart Leidus
- Sybille Leino
- Mildred Liinat
- Einar Lukkonen
- Andres Luuk
- Helve Lõhmus
- Raivo Maine
- Mardo Margumets
- Tiiu Maripuu
- Marta Merila (Takkel)
- Marvi Meriniit
- Elvi ja Marvi Meriniit
- Anneli Metson
- Margit Miller
- Mailis Mölder
- Elle Narusk
- Maaja Narusk
- Valdu Nellis
- Eva Niglas
- Rene Niilisk
- Anneli Ojatamm
- Eha Otsa
- Kristi Paal
- Sirje Padar
- Vello Palm
- Mall Pendin
- Asta Pintsaar
- Andres Pisa
- Evelin Povel-Puusepp
- Laine Priimägi
- Kalle Pullmann
- Fred Puss
- Regina Raag
- Marika Radiko
- Ülo Rehepapp
- Eve Reinik
- Marju Reismaa
- Eve Resev
- Andri Riid
- Eike Riis
- Helje Riives
- Sirje Roht
- Tõnu Rohumäe
- Helin Roop
- Reet Ruusmann
- Vesta Saar
- Helen Saarniit
- Mari Sarv
- Mai Schröder
- Piret Simmer
- Kalju Sipp
- Ivi Soomägi
- Ave Suija
- Tiina Tafenau
- Jaan Tagaväli
- Ruth Teder
- Harry Tuulik
- Anu Ulm
- Evelin Valdre
- Aly Valvas
- Jaan Varol
- Mart Varvas
- Kaire Veeroja
- Aire Veetõusme
- Salme Väljataga
- Harri Värs
- Sirje Överus
- Anonüümne
Neist üle 10 000 nime sisestajad on paksus kirjas, üle 100 000 nime sisestajad lisaks allajoonitud. Esialgne töö oli varasemate registrite arvutisse ümber kirjutamine, umbes 2008. aastast on aga uued registrid peamiselt käsitsi leht-lehelt koostatud ning hõlmavad ka neiupõlvenimesid.
Aastail 1999-2001 oli Kalle Pullmann juba varem arvutisse sisestanud ja internetti pannud nimeregistrid Viljandimaa koguduste kohta, kokku 22 912 nime.
Suur tänu kõikidele projektis osalejatele! Alati on oodatud soovid andmebaasi jaoks midagi omalt poolt indekseerida.
Head kasutamist!
Fred Puss fred@isik.ee
Projekti juht
Eesti Genealoogia Seltsi juhatuse liige