Andmebaasi tegemist alustati omandireformi kiirendamise eesmärgil 1993-94 aastal Ajalooarhiivis (EAA) leiduvate Tallinna kinnistusameti fondis nr 2840 leiduvate kinnistusregistrite ja toimikute põhjal. Tallinna linna osas on neid andmeid kontrollitud ja täiendatud 1930-ndate aastate aadressidega Tallinna Linnaarhiivis (andmebaasis lühend TLA) leiduvate kinnistulehtede abil. Tallinna puhul on sisestanud suurem töögrupp. Ajalooarhiivi töögruppi juhatas Kalev Jaago ja Tallinna Linnaarhiivi-poolset töögruppi juhatas Lea Kõiv. Tallinna kinnistute projekti üldjuht oli Priit Pirsko. Haapsalu ja Lihula kinnistute andmed sisestas Kalev Jaago. Põhja-Eesti mõisakinnistud sisestas Reet Hünerson. Lõuna-Eesti mõisakinnistud sisestas K. Lust. Teave Saaremaa mõisate kohta (kuni 1833. aastani) pärineb Liivimaa õuekohtu arhiivist Läti Riiklikus Ajalooarhiivis ja andmed hilisemate aastate kohta on leitavad ka tollest arhiivist (LVVA, f. 109, n. 28). Andmed Lõuna-Eesti mõisate kohta, eriti vahemikust 1870-1889, vajavad kontrollimist ja täiendamist Liivimaa õuekohtu fondi või mõisate kinnistustoimikute põhjal.

Andmebaas sisaldab üldjuhul kinnistute andmed alates 19 sajandi algusest 1940. aastani (erandjuhtudel kuni 1950-ndateni, kui inventariseerimisbüroo ametnikud on kinnistusregistrisse sissekandeid teinud). Haapsalu puhul on ajaline ulatuvus laiem, kuna lisaks kinnistusameti materjalidele on siin kasutatud ka Haapsalu Magistraadi fondis nr 992 ja mujal arhiivides Haapsalu kinnisvarasid puudutavaid materjale. Haapsalu ja Lihula puhul on võimaluse puhul ära näidatud nii varasemad kui ka tänapäevased aadressid. Tallinna, Haapsalu ja Lihula puhul on samuti sisestatud tänapäevastesse piiridesse jäänud omaaegsed mõisamaad ja maaseadusega loodud kohad.

Andmebaas on suunatud eelkõige neile, keda huvitavad kinnistu omanikud ja kinnistutega aegade jooksul tehtud tehingud. Kinnistu vanus ei näita automaatselt seal peal asunud hoonestuse vanust.

Mõisate kinnistuid hakati sisestama novembris 2005. aastal. Pärast kohtureformi alates 1889. aastast kuni 1940. aastani on sisestatud kõik mõisatega erinevates kinnistusametites kinnistatud tehingud. Omanike nime õigekirjutust venekeelsete sissekannete puhul on kontrollitud genealoogiliste käsiraamatute ja arhivaar Vello Naaberi koostatud kartoteegi järgi. Töö kohtureformieelsete andmete sisestamisega on tehtud Harjumaa ja Läänemaa osas. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt.

Andmebaasist saab otsida omanike nimede, hüpoteegiringkondade, kinnistunumbrite, krundinumbrite, sisulahtris leiduvate sõnade ja tänava nimede või asukohtade (linna või mõisa nime) ning majanumbri järgi.  Klikkides otsingu tulemuste lehel uurijat huvitaval real pääseb konkreetse kinnistu andmete juurde (kinnistuteregistrisse). Kuvatakse ainult need tabelid, mis andmeid sisaldavad. Kui näiteks algsuuruse kohta andmed puuduvad või pole andmeid kaartide või natsionaliseerimise kohta, siis neid tabeleid ei kuvata. Andmed on jagatud järgmistesse tabelitesse:

Kinnistu üldandmed – Kinnistu number ja hüpoteegiringkond 1940 aasta seisuga, krundinumber (siin on näidatud ka vana kinnistunumber, kui selliseid on varem olnud, ja talumaade, mõisamaade ja maakohtade juhtumil ka krundi nimetus ning kust on käesolev kinnistu eraldatud). Aadress, mis Tallinna puhul kajastab1930-ndate aastate seisu. Haapsalu ja Lihula puhul on püütud aadresside muutumist näidata 1911. aastast tänapäevani. Iga vastava aadressi taga on siis tema kehtivuse daatumid. Märkuste lahtrisse on kantud muuhulgas ka andmeid, kui kinnistu on likvideeritud ja liidetud mõne muu kinnistuga.

Tehingud – sisaldavad andmeid kinnistuomanike muutuste kohta suunaga mineviku suunas. Sisust võib leida detailsemaid andmeid kinnistu väärtuse, hoonete ja omaniku kohta.

Kaardid – sisaldavad arhiiviviidet, daatumit ja märkuste lahtris vajadusel näidatud kas tegemist juurdelõike plaaniga või ehitusplaaniga. Tavalise krundiplaani puhul on märkuste lahter tühi või Haapsalu puhul on märgitud kas krunt oli hoonestatud.

Suurus – sisaldab kinnistu suurust mingil konkreetsel ajahetkel, mis on näidatud märkuste lahtris. Kui hiljem pole tehtud eraldusi või liitmisi, siis kajastub see suurus ka 1940 aasta seisu.

Liitmised/lahutamised – kajastab algsuurust ja algsuurusest tehtud eraldusi või liitmisi ning maaliiki. Levinud maaliik on linnamaa, mis tähendab, et kinnistu ülemomanik oli linn ja eraomanik valdas kinnistut kruntrendi õigusega. Linnal säilis sellisel juhul kinnistu müügi puhul eesostuõigus. Eraldatud suurused on märgitud miinusmärgiga ja liidetud suurused plussmärgiga. Ära on näidatud ka kinnistute numbrid, millest on liidetud või mille külge on eraldatud. Kui kinnistu asus teises hüpoteegiringkonnas, siis on ära näidatud ka hüpoteegiringkond. Mõisakinnistute puhul liitmisi ja lahutamisi sisestatud pole.

5.1.2012  Ajalooarhiivi kasutusosakonna arhivaar

Kalev Jaago